Vormi Tervishoiualane majandustegevus (2005) juhend

Vali keel:



TERVISHOIUALASE MAJANDUSTEGEVUSE ARUANDE TÄITMISE JUHEND




Statistilise aruande "Tervishoiualane majandustegevus" esitamise kohustus on kõikidel tervishoiuteenuseid osutavatel asutustel, isegi kui nende põhitegevus pole tervishoid.
Aruanne täidetakse ja esitatakse veebipõhises tervishoiualase statistika kogumise keskkonnas
A-veeb (Sotsiaalministeeriumi kodulehelt - www.sm.ee/aveeb, peale paroolide sisestamist minge lingile "Kohustused" - ning vajutage teemale "Tervishoiualase majandustegevuse aruanne 2005").


ARUANDE ESILEHT

Aruande esilehele märgitakse asutuse üldandmed: asutuse nimi, tegevuskoha aadress, e-posti aadress, äriregistri kood (FIE-l isikukood), tervishoiuteenuse osutaja kood, omaniku liik, õiguslik vorm, tervishoiuteenuse osutaja tüüp, (haigla liik) ja majandustegevuse perioodi puudutavad andmed.

OMANIKU LIIK
Omaniku liikide jaotus on aluseks asutuste klassifitseerimisele lähtudes nende kapitaliosalusest (häälteenamuse kuuluvusest äriühingus).
Avalikku sektorisse liigitatakse äriühing siis, kui riigi ja kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus on kokku 50% või suurem:
10 - riik, kui riigi kapitaliosalus on äriühingus 50% või suurem;
20 - kohalik omavalitsus, kui kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus on 50% või suurem.
Erasektorisse liigitatakse äriühing juhul, kui Eesti Vabariigil või kohalikul omavalitsusel ei ole äriühingus kapitaliosalust või kui see on alla 50%:
30 - Eesti eraõiguslik isik, kui Eesti füüsiliste või juriidiliste isikute kapitaliosalus äriühingus on 50% või suurem. Selle alaliigi alla kantakse ka füüsilisest isikust ettevõtjad;
40 - välismaa eraõiguslik isik, kui välismaa isiku kapitaliosalus on 50% või suurem. Selle alaliigi alla kantakse ka välismaa äriühingu filiaal.

ÕIGUSLIK VORM
Õiguslikud vormid on käesoleva jaotuse tähenduses kõikide isikute, asutuste ja organisatsioonide
ning muude õigusobjektide Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud eksisteerimisvormid.
11 - füüsilisest isikust ettevõtja
12 - talupidamisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja

21 - täisühing
22 - usaldusühing
23 - osaühing
24 - aktsiaselts
25 - tulundusühistu
30 - välismaa äriühingu filiaal
40 - sihtasutus
50 - mittetulundusühing
51 - mittetulundusühistu
60 - riiklik üksus
70 - kohaliku omavalitsuse üksus

TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJA TÜÜP
Mitme teenuse puhul näidata olulisim.
Haigla;
Perearstiabi;
Eriarstiabi;
Hambaravi;
Kiirabi;
Taastusravi;
Õendusabi;
Labor;
Muu (nt verekeskus/teenistus jt).

HAIGLA LIIK
Haigla puhul märgitakse ka haigla liik.

Aruande esilehele märgitakse majandusaasta algus ja lõpp.
Kui asutus alustas tegevust aruandeaasta kestel, siis tuleb märkida ära majandustegevuse alustamise täpne kuupäev. Samal põhimõttel tuleb vajadusel märkida majandustegevuse lõpetamise kuupäev.
Kui aruandeaastal majandustegevus puudus, siis tuleb täita vastav lahter, märkides sinna "1".

Esilehele märgib aruande täitaja oma nime ja telefoni.





1. PERSONAL


Tabeli ametialade jaotuse aluseks on Ametite Klassifikaator, mis põhineb rahvusvahelisel klassifikaatoril ISCO-88.

Kui juriidilise isiku põhitegevusala e asutuse tegevus, millele kulub kõige rohkem töötunde on tervishoiuteenuse osutamine, siis tuleb personali tabelis ära märkida kõik asutuse töötajad (näiteks ka asutuses töötavad klienditeenindajad).
Kui põhitegevusalaks ei ole tervishoid, siis märgitakse üksnes see osa personalist, kes otseselt tegeleb meditsiiniga.


1. JUHID
Juhid on personali tabelis grupeeritud järgnevalt:

Rida 02 - nõukogu liikmed.

Rida 03 - direktorid ja juhatajad e isikud, kes on organisatsiooni eesotsas ning määravad kindlaks ja formuleerivad tegevussuunad ja -plaani, juhivad ja koordineerivad organisatsiooni üldist tegevust ja kannavad vastutust sooritatud tööde ja saavutatud tulemuste eest (nt asutuste juhataja, ettevõtte peadirektor, polikliiniku juhataja, juhatuse liige ja direktori asetäitjad, kui nad ei ole põhitegevuse juhid).
Väikefirmades, kus direktoriks või juhatajaks on peamiselt tervishoiualast tööd tegevad isikud (nt. perearsti või hambaarsti kabinetid), siis tuleb nende andmed märkida põhitegevuse juhtide alla vastava eriala reale.

Rida 04 - põhitegevuse juht on meditsiinilise haridusega juht: arst, hambaarst, õde või ämmaemand, kes on hõivatud nii juhtimis- kui ka ravitegevuses, kuid juhtiv töö võtab tema tööajast rohkem kui 50% (peaarst, ravijuht, õendusala juht, osakonnajuhataja).
Põhitegevuse juhi andmed tuleb märkida tema meditsiinilise eriala järgsele reale. Näiteks: Asutuses töötab neuroloog, kellel kulub juhtiva töö peale umbes 80% tööajast. Siis tuleb andmed tema kohta esitada tabeli 26. real.

Põhitegevuse juhid on aruandes jaotatud (read 05 + 43 + 47 +88 + 91):

Rida 05 - juhina töötavad arstid on isikud, kes töötavad arstina ning tegelevad juhtiva tööga. Juhtiv töö võtab tööajast rohkem kui 50%. (Read 06 + … + 42).

Rida 43 - juhina töötavad hambaarstid (Read 44+ 45+46).

Rida 48 - kõrgharidusega õendusala juhid (Read 49 + ... + 67).
Rida 68 - kesk-eriharidusega õendusala juhid (Read 69 + ... + 87).

Rida 89 - kõrgharidusega ämmaemandad.
Rida 90 - kesk-eriharidusega ämmaemandad.

Rida 91 - muude alade juhid on nt haldusdirektor, majandusosakonna juhataja, peafinantsist, peaökonomist, pearaamatupidaja, personalijuht jt.


2. TERVISHOIU TIPPSPETSIALISTID
Kui arst, hambaarst, õde või ämmaemand ei tegele juhtiva tööga või juhtiv töö võtab tema tööajast vähem kui 50%, siis tuleb andmed tema kohta märkida tervishoiu tippspetsialistide all vastava eriala real.

Tervishoiu tippspetsialistid on jaotatud:
Read 95, 97, ...,167 - arstid, täidetakse ilma residentideta.
Read 96, 98, …,168 - residendid, näidakse selle eriala real, millele ta spetsialiseerub, sõltumata osakondadest, kus ta töötas. Täidetakse juhul, kui resident saab oma töö eest raha.

Read 171 + 173 + 175 - hambaarstid, täidetakse ilma residentideta.
Read 172 + 174 + 176 - hambaarst-residendid.

Read 179, 180, ... 179 - kõrgharidusega õed.
Read 199, 200, ... 217 - kesk-eriharidusega õed.

Rida 219 - kõrgharidusega ämmaemandad.
Rida 220 - kesk-eriharidusega ämmaemandad.


7. MUUDE ALADE SPETSIALISTID
Rida 245 - muude alade tippspetsialistid on mittemeditsiinilistel erialadel töötavad tippspetsialistid (kõrgharidusega: jurist, raamatupidaja, audiitor, suhtekorraldaja, arhivaar, statistik, ususpetsialist, informaatik, andmebaasi analüütik, tarkvarainsener, programmeerija jm).
Rida 246 - muude alade keskastmespetsialistid ja tehnikud on mittemeditsiinilistel erialadel töötavad keskastmespetsialistid ja tehnikud (keskeriharidusega: raamatupidaja, arhivaar, raamatukogutöötaja, arvutispetsialist, arvutiseadmete operaator, tarkvara tehnik, süsteemianalüütiku abi, andmebaasi analüütiku abi, laboritehnik, keemiatehnik jm).

8. AMETNIKUD
Rida 248 - kontoriametnikud (sekretär, arvestusametnik, varustus- ja transpordiametnik, statistikakodeerija jm).
Rida 249 - klienditeenindajad (telefonioperaator, registratuuri töötaja).

9. MUUD TÖÖTAJAD
Rida 251 - majapidajad ja toitlustusteenindajad (perenaine, kokad, turvamehed jt.).
Rida 252 - oskus- ja käsitöölised (ehitustööline, mehaanik, lukksepp, tisler, õmbleja jm).
Rida 253 - seadme- ja masinaoperaatorid (nt. katlaoperaator, sõiduautojuht, kiirabiauto juht).
Rida 254 - lihttöölised (koristajad, pesupesija, triikija, nõudepesija, kojamees, transporditööline)


Veerg 1 - Aastakeskmine töötajate arv
(Arv märgitakse kahe kümnendkohaga, näiteks 18,06.)
Töötajata arvu hulka loetakse kõik need isikud, kes töötavad lepingu alusel ja saavad töö eest tasu (kas rahas või loonuspalgana). NB! Siia ei arvestata töövõtulepinguga töötavaid inimesi (töövõtulepinguga töötajate arv märgitakse eraldi veerus 6).
Töötaja, kes sama tööandja juures töötab suurendatud töökoormusega või teeb sama tööandja juures töövõtulepinguga (käsunduslepinguga) lisatööd, arvestatakse ühe isikuna.

Näide 1: Aastakeskmine töötajate arvu leidmine.
Aastakeskmine töötajate arv leitakse kuukeskmise kaudu. Kuukeskmise töötajate arvu leidmiseks summeeritakse kõigi töötajate tööpäevad, puhkepäevad ja töölt puudumise päevad (haigus, puhkus) ning jagatakse kalendrikuu päevade arvuga. Töötajate arv puhkepäevadel ja pühadel on võrdne puhkepäevale või pühale eelnenud tööpäeva töötajate arvuga. Lapsehoolduspuhkusel viibijaid arvesse ei võeta.

Leida asutuse kuukeskmine töötajate arv tjaan, kui asutuses töötas:

1.-10. jaanuar 14 töötajat
11. - 31. jaanuar 20 töötajat.
Jaanuari keskmine töötajate arv tjaan. on:

10 x 14 + 21 x 20 = 18,06
31

Aasta keskmine töötajate arv on:

taasta = tjaan. + ... ... + tdets.
12

Kui asutuse majandustegevus algas või lõppes aruandeaasta kestel, siis arvutatakse aasta keskmine töötajate arv ikkagi aasta e 12 kuu keskmisena. Näiteks kui asutuse majandustegevus kestis 5 kuud, siis leitakse kuukeskmine töötajate arv iga viie kuu kohta ning aastakeskmise leidmiseks sumeeritakse viie kuu keskmised ja jagatakse 12-ga.

Veerg 2 - Aastakeskmine töötajate arv, taandatud täistööajale. (Arv märgitakse kahe kümnendkohaga, näiteks 51,56.)

Töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötavad isikud jaotatakse täis ja osalise tööajaga töötajateks. Aruandeperioodi jooksul tööandja koosseisu nimekirjas olnud lapsehoolduspuhkusel viibijaid (kuni lapse 3-aastaseks saamiseni) ei arvata täis- ja osaajatöötajate hulka.

Täisajatöötaja on isik, kelle töönädala pikkus on 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töösisekorra eeskirja järgi.
Osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädalaga/kuuga; kes töötab ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel.
NB! Siia ei arvestata töövõtulepinguga töötavaid inimesi.

Aastakeskmine arv leitakse kuukeskmiste kaudu. Kuukeskmise töötajate arvu taandatuna täistööajale leidmiseks arvutatakse töötajate (lapsehoolduspuhkusel viibijateta) kogu kalendaarne ajafond päevades ja jagatakse see kalendrikuu päevade arvuga. Kalendaarse ajafondi leidmiseks summeeritakse iga töötaja kõik tööpäevad, puhkepäevad ja töölt puudumise päevad (haiguspäevad, puhkusepäevad jt). Töötajate arv puhkepäevadel ja pühadel loetakse võrdseks puhkepäevale või pühale eelnenud tööpäeva töötajate arvuga.

Osaajatöötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud ajaga (näiteks töötaja, kes töötab lepingu järgi 20-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,5-na). Kui töötajal on seaduse või töösisekorra eeskirja järgi näiteks 35 tunnine töönädal, siis loetakse ta täisajaga töötajaks.

Näide 2: Kuidas taandada keskmist töötajate arvu täistööajale?
Normaaltööaeg ettevõttes - 8 tundi päevas. Leida ettevõtte töötajate keskmine arv kuus, kui ettevõttes töötas:
*1.-15.oktoobrini 30 täisajatöötajat (40h nädalas),
*16.-31.oktoobrini 50 täisajatöötajat (40h nädalas),
*1.-31. oktoobrini 10 täisajatöötajat (35h nädalas),
*1.-31.oktoobrini 1 osaajatöötaja 6 tundi päevas - 0,75na,
*1.-15.oktoobrini 1 osaajatöötaja 4 tundi päevas - 0,50na,
*1.-31.oktoobrini 1 osaajatöötaja 2 tundi päevas - 0,25na.


Oktoobrikuu täisajatöötajate keskmine arv, taandatud täistööajale :

15x30 + 16x50 + 31x10
---------------------------------- = 50,32
31

Oktoobrikuu osaajatöötajate keskmine arv, taandatud täistööajale:

0,75x31 + 0,5x15 + 0,25x31
---------------------------------------- = 1,24
31

Kõikide töötajate keskmine arv, taandatud täistööajale:

50,32 + 1,24 = 51,56

Analoogselt leitakse kõigi kuude täistööajale taandatud töötajate keskmine arv. Aastakeskmise töötajate arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate keskmised arvud ja jagatakse 12-ga.

Kui asutuse töötajate arv ja nende töökoormus aasta jooksul on suhteliselt stabiilne, võib aastakeskmist täisajale taandatud töötajate arvu leida ka alljärgnevalt:
Näide 3: Asutuses töötab 3 hambaarsti, kellest 2 täiskoormusega ja 1 veerand-koormusega, veergu 2 läheb arv 2,25; siinjuures pole tähtis: kas puhkus võeti välja või ei, ega ka haiguse tõttu töölt eemal viibimine.
Näide 4: Asutuses töötas aasta jooksul keskmiselt taandatuna täistööajale 3,75 perearsti, kuna 3 neist kuulusid asutuse nimekirja ja töötasid täiskoormusega terve aasta, 1 aga tuli asutusse alles II kvartali algusest.

Veerg 3 - aastas tegelikult töötatud tundide arv.
Kogu aasta täistööajaga ja osalise tööajaga töötajate tegelikult töötatud tundide arv. Siia ei arvestata töövõtulepinguga töötajate töötunde.
Siia kuuluvad ka lisaks töötatud tunnid (ületunnid). Aga siia ei kuulu tasustatud, kuid tegelikult mittetöötatud tunnid (puhkuse ja haiguse aeg jt), samuti lõunavaheajad, tööle tuleku ja töölt mineku aeg jms tööaja koosseisu otseselt mittekuuluv aeg.


Veerg 4 - sh ületundide arv.
Siia märgitakse tegelikult töötatud tundide arvu hulgast ületundidena töötatud tunnid. (v4 < v3)

Veerg 5 - töövõtulepinguga töötajate aastakeskmine arv.
Töövõtulepinguga töötaja
on isik, kellega on sõlmitud töövõtuleping ja kelle töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja.
Töövõtulepinguga töötajate aastakeskmine arv leitakse analoogselt veerus 1 oleva aasta keskmise töötajate arvuga.

Veerg 6 - töövõtulepinguga töötajate aastas tegelikult töötatud tundide arv.
Kui tööaja kestus on määramata, siis kasutatakse töötundide määramiseks eksperthinnangut.
Näide 5: Psühhiaatriaarstiga sõlmiti leping 1. oktoobrist kuni 31. märtsini (6 kuud). Brutotasuks oli 40 000 krooni. Et psühhiaater kuulub tervishoiu tippspetsialistide hulka, siis tuleks teda võrdsustada kõnesoleva asutuse tippspetsialistiga. Selles asutuses oli täistööajaga tippspetsialisti brutopalk 10 000 krooni kuus. Psühhiaater töötas hinnanguliselt 40 000 : 10 000 = 4 kuud. Et leping oli sõlmitud kuueks kuuks, siis psühhiaatri töökoormus oli kuus 4 : 6 = 0,67. Tööandja töösisekorra eeskirja järgi kehtestatud tööajanorm on 8 tundi päevas. Seega psühhiaater töötas 8 x 0,67 = 5,4 tundi päevas. Tegelikult töötatud tundide arv kuus saadakse 5,4 ja vastava kuu tööpäevade arvu korrutisena (näiteks oktoobris töötas psühhiaater 5,4 x 21 = 113,4 tundi). Viimaks summeeritakse kõikide töötatud kuude töötunnid.

Veergudesse 7 - 15 tuleb märkida tasud aasta kohta kokku, mitte kuu kohta.
NB! Kõik rahasummad märgitakse kroonides.


Veerg 7 - töövõtulepinguga töötajate tasud. Siia kuuluvad töövõtulepinguga palgatud töötajatele lepingu kohaselt makstud tasud.

Veergu 8 - 14 märgitakse kõikide v.a töövõtulepinguga töötajate tasud! (töövõtu lepinguga töötajate tasud märgitakse eraldi veergu 7) !

Veerg 8 - aasta põhitöötasu (lepingujärgne). S.o. põhitöötasu, mis on kindlaks määratud töölepinguga (ajatööpalk, tükitööpalk).

Veerg 9 - regulaarne lisatasu. Aasta jooksul igakuiselt makstav preemia, lisatasu ületundide, õhtuse töö, öötöö ja puhkepäevadel töötamise eest, lisatasu rasketes ja tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarselt makstavad lisatasud). Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma jm mitteregulaarsed lisatasud.

Veerg 10 - mitteregulaarne lisatasu ja preemia.
Siia alla kuuluvad kõik kvartalipreemiad, aastapreemiad, tulemustasud, väärtustasud jm mitteregulaarselt makstavad lisatasud ja preemiad, mille arvestamise aluseks on olnud töötatud aeg.

Veerg 11 - tasu tegelikult töötatud aja eest.
Siia hulka ei arvestata puhkusetasu, puhkusetoetust, õppepuhkuse tasu, hüvitisi töölepingu lõpetamise korral ( = v8+v9+v10).

Veerg 12 - tasu mittetöötatud aja eest ja tööandja hüvitised.
Puhkusetasud ja toetused; tööseisakutasud; streigi ja töösulu ajal makstavad tasud; tasemekoolitusel või tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasu ja muude mittetöötatud päevade tasud. Siia alla kuuluvad ka tööandja hüvitised ja toetused: hüvitised töösuhete lõpetamisel; tööandja toetused arstiabi kasutamise korral; ühekordne toetus juubeli, sünni ja surma puhul; stipendiumid ja õppemaksed töötajatele jm lisatasud ja toetused, mille arvestamise aluseks ei ole olnud töötatud aeg.
Siia ei kuulu tööandja hüvitis haigestumise, tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul, need tuuakse eraldi välja veerus 13.

Veerg 13 - tööandja hüvitis haigestumise, tööõnnetuse või kutsehaiguse puhul. Siia alla kuuluvad tööandja poolt tasutud hüvitis haigestumise, tööõnnetuse või kutsehaiguse puhul. Siia ei kuulu ravikindlustuse arvelt makstud hüvitised.

Veerg 14 - loonustasu.
Tasu tootena või teenusena: Siia kuuluvad toit ja jook töötajale; riietus ja jalatsid jm; töötaja eluasemega seotud haldus- ja kommunaalteenused (elekter, gaas, vesi, küte, side jm); kui töötaja on saanud toote või teenuse alandatud hinnaga, näidata hinnavahe; tööandja tasutud tarbekauba ostmise laenuintress.
Tasu töötajatele majutamise ja eluasemega seotud kulutusteks. Siia kuuluvad tööandja omanduses olevate majade, korterite haldamisega seotud kulud (hooldusremondi, kindlustuse ja majandamise kulu); toetused oma töötajatele majutamisega seotud kulude katteks (rent); eluasemelaenu intressi tasumine.

Tööandja auto kasutamine isiklikuks tarbeks.

Siia kuulub isikliku tarbimise osa tööandja autokulutustest, mis hinnatakse proportsionaalse osana kogu auto kasutamisega seotud kulutustest (kütus, remondi-, hooldus- ja rendikulud, kindlustus, parkimine jm).

Veerg 15 - FIE maksustatav tulu aasta kohta.
Füüsilisest isikust ettevõtja puhul (perearst, hambaarst jne) näidatakse tuluks või töötasuks tuludeklaratsiooni Vorm E (residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu) rida 12.
Siinjuures on eelduseks, et füüsilisest isikust ettevõtja osutab vaid tervishoiuteenuseid.
Kui lisaks tervishoiuteenusele osutatakse ka muid teenuseid, siis tuleb hinnata tervishoiuteenuse osakaal protsentuaalselt ja veergu 15 märkida hinnanguline summa.




2. MAJANDUSTEGEVUS<br>
Majandusaasta aruande koostamise aluseks on Eesti Vabariigi raamatupidamise seadus koos aastaaruande lisadega (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953), mille § 4 järgi peetakse raamatupidamisearvestust tekkepõhiselt, ning rahandusministri kehtestatud juhendid.
Tekkepõhine arvestusprintsiip - majandustehinguid kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud.
Järgmiste perioodide eest ettemakstud tulusid ja kulusid ei kajastata aruandeaasta tuluna ega kuluna.
Aruannete koostamisel määratakse kindlaks aruandeperioodi tulud ja kulud.
Tervishoiualase majandustegevuse aruanne koosneb:
tervishoiuasutuse tuludest;
tervishoiuasutuse kuludest;
majandusaasta tulemist.

Tulu - aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb vara suurenemine või kohustuste vähenemine.
Kulu - tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb vara vähenemine või kohustuste suurenemine.
Tulem - puhaskasum (-kahjum) - kõigi tulusummade ja kulusummade vahe.

Kui asutus ei osuta tervishoiuteenust põhitegevusena ja ei oska täpselt eristada oma tulude ja kulude jaotumist tervishoiuteenuse ja muu teenuse vahel, siis tuleb hinnata tervishoiu teenuse osakaal protsentuaalselt ja täita kõik lahtrid vastavalt osakaalule.


2.1. TULUD - summad märgitakse kroonides.

Arvestatakse majandustehingu toimumisel (tervishoiuasutustes teenuste eest arve väljakirjutamisel).

Rida 00 - Eelmise aasta tulem, võib olla negatiivne.

Rida 01 - Tulud kokku
( = read 02+08+15+19+30+33+42+47).

Rida 02 - Tulud riigieelarvest ( = read 03+04+07).
Rida 03 - põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest. Põhivara - maa, rajatised, ehitised; ning meditsiiniaparatuur, masinad, seadmed ja inventar.
Rida 04 - raviteenused, taastusravi, hooldusravi jne ( ? read 05+06)
Rida 05 - kiirabi tegevuskulud.
Rida 06 - riigieelarvest tasutud ravikindlustuseta isikute raviteenused.
Rida 07 - teenuseid, mis on mõeldud rahva üldise tervisliku olukorra parandamiseks erinevalt raviteenustest, millega parandatakse tervisehädasid.

Rida 08 - osutatud terviseuuringud, protseduurid ja raviteenused ( = read 09+ … +14).
Rida 09 - lepinguga/lepinguta ambulatoorne (üld- ja eriarstiabi) ja statsionaarne arstiabi. Siia hulka arvestatakse ka ööpäevaringse valveloleku tasu ravikindlustusega hõlmatud isikutele vältimatu abi osutamiseks (sotsiaalministri 03. märtsi 1998. aasta määruse nr 16 ja 28. detsembri 1998. aasta määruse nr. 72 järgi), hambaravi.
Rida 10 - ambulatoorne ja statsionaarne hooldusravi.
Rida 11 - ambulatoorne, statsionaarne ja sanatoorne taastusravi kehtiva terviseuuringute ja raviteenuste hinnakirja järgi.
Rida 12 - vastavalt sotsiaalministri määrusele ja lepingule haigekassaga (sh koolitervishoid).
Rida 13 - põhivara sihtfinantseerimine. Põhivara - maa, rajatised, ehitised ning meditsiiniaparatuur, masinad, seadmed ja inventar. Samuti perearstide baasraha, mida võib kasutada nii arvuti kui auto ostuks, aga ka kommunaalkuludeks.
Rida 14 - Kõik read Muud täidetakse koos Märkustega. Siia kuulub näiteks lisatasu nimistu kohta, kui perearst on sooritanud perearstieksami.

Rida 15 - Tulud omavalitsustest sh toetused, dotatsioonid (nt. vallapoolne majanduslik toetus perearstile).
Rida 16 - kui põhivara antakse omavalitsuse poolt tasuta, teha vastav märkus.
Rida 17 - raviteenused, taastusravi, hooldusravi jne
Rida 18 - ravikindlustuseta isikute eest tasutud raviteenused omavalitsuse eelarvest

Rida 19 - kõik laekumised juriidilistelt isikutelt ja füüsilistelt isikutelt kokku.
Rida 20 - tulud teistelt tervishoiuasutustelt.
Rida 21 - välismaa institutsioonidelt saadud tulud kokku: siia kuuluvad tulud osutatud teenustest, tegevuskulude sihtfinantseerimine, finantsabi, dotatsioonid, kingitused.
Rida 22 - realt 21 rahalised annetused, kingitused, dotatsioon mittepõhitegevusele, sponsorsummad.
Rida 23 - kõik laekumised juriidilistelt isikutelt (NB! v.a tervishoiuasutustelt). Siia kuuluvad tasuliste teenuste eest saadud tulu sotsiaalministri või tervishoiuasutuse kehtestatud tingimuste ja hinnakirja alusel (stomatoloogiline teenus, tervisetõendid, isikute hooldustasud, honorarid, kunstlik viljastus jm tasulised tervishoiuteenused); k.a. med.kooli praktikandile praktikakoha võimaldatud tasu; kõik annetused, dotatsioonid, kingitused ja sponsorsummad.
Rida 24 - realt 23 rahalised annetused, kingitused, dotatsioon mittepõhitegevusele, sponsorsummad.
Rida 25 - füüsilistelt isikutelt laekunud tulu kokku.
Rida 26 - realt 25 rahalised annetused, kingitused, dotatsioon mittepõhitegevusele, sponsorsummad.
Rida 27 - visiiditasu kehtestatud korra järgi.
Rida 28 - voodipäevatasu kehtestatud korra järgi.
Rida 29 - tasuliste teenuste eest saadud tulu sotsiaalministri või tervishoiuasutuse kehtestatud tingimuste ja hinnakirja alusel (stomatoloogiline teenus, tervisetõendid, isikute hooldustasud, kunstlik viljastus jm tasulised tervishoiuteenused).

Rida 31 - asutuse iseseisva struktuuriüksuse koolitusteenus, asutuse töötajate poolt tasutud omaosalus koolitusel. Siin ei arvestata tervishoiuasutuse ruumide rentimist koolituse korraldamiseks.
Rida 32 - muud omatulud nt. omatoodanguna vere tootmine, andmete edastamine E-Geenile jm.

Rida 34 - immateriaalse põhivara müügi või likvideerimise kasum.
Rida 35 - materiaalse põhivara müügi või likvideerimise kasum.
Rida 36 - asutuse töötajate toitlustamine, toitlustamine väljapoole, auto ja bussi kasutamine, tervisekeskuse teenused (nt jõusaal, bassein, solaarium) jm. Edasimüügi eesmärgil ostetud ja ilma lisatöötluseta edasimüüdud kaubad (nt kilesussid, telefonikaardid jne). Viivised ostjatele esitatud, kuid tähtajaks tasumata nõuetelt; lepingutingimuste rikkumise eest arvestatud trahvid, viivisetulu (antud asutusele makstava rendi või üüri hilinemise tasu).
Rida 37 - igasugune (seadmed, autod, ruumid, garaažid jne) renditulu. Renditulu arvestamise aluseks on leping ja korrektselt vormistatud arve raamatupidamise seaduse alusel.
Rida 38 - viivised ostjatele esitatud, kuid tähtajaks tasumata nõuetelt; lepingutingimuste rikkumise eest arvestatud trahvid.
Rida 39 - tulu, mis ei ole kajastunud eelmiste perioodide raamatupidamise arvestuses.

Rida 43 - intressitulu pikaajalistelt laenudelt, kapitalirendilt, soetatud võlakirjadelt, kaasa arvatud väärtpaberite börsitehingutest saadud tulu, aktsiatelt saadud tulu, erikontolt väljavõetud raha.
Rida 44 - pangaintresside tulu, dividendide tulu, kasum lühiajalistelt investeeringutelt jt.

Rida 47 - ühekordsed tulud, mis ei ole seotud põhitegevusega ja on oma esinemissageduse poolest haruldased (kindlustushüvitised, kasum ettevõtte struktuuriüksuse müügist jms).


2.2. KULUD - summad märgitakse kroonides.

Rida 48 - Tegevuskulud kokku (read =
49+60+69+71+99+110+114+115+126+129).
Rida 49 - meditsiinilised tooted, pooltooted ja detailid, samuti väikevahendid, instrumendid, mis ei kuulu põhivara hulka ( = read 51+53+54).
Rida 51 - eraldi reana tuua välja veri ja vere preparaadid.
Rida 52 - anestesioloogia ja intensiivravi vahendid, silmamaterjalid, traumatoloogilised ja ortopeedilised vahendid, uroloogilised vahendid, sondid, troakaarkateetrid, nõelad, süstlad, perifeersed veenikanüülid, mandräänid, infusiooni- ja transfusioonisüsteemid, skalpellid ja skalpelliterad, instrumendikäepidemed, operatsiooniinstrumendid ja -vahendid, õmblusmaterjal, kindad, maskid, mütsid, põlled, põetus- ja hooldusvahendid, haavamaterjalid, ligniin, marli, vatt, laborivarustus, abimaterjalid (analüüsitopsid ja karbid, katted, õlid, geelid, pastad, soolad, aparatuuri abivahendid, kummitooted, verekotid, sterilisatsiooni abivahendid jms).
Rida 54 - röntgenfilmid, kontrastained, röntgeni kemikaalid.
Rida 55 - lääd, kuuldeaparaadid, südameklapid, oksügeneraatorid, stimulaatorid, endoproteesid, hambaplommid, hamba täitematerjalid jmt.
Rida 56 - meditsiiniline gaas, hapnik ja hapnikusegud, naerugaas.
Rida 57 - meditsiinilise kuluinventari maksumus on määratud tervishoiuasutuse raamatupidamise sise-eeskirjas - väheväärtuslik meditsiiniline kuluinventar.
Rida 58 - ühekordsed ja väheväärtuslikud meditsiinilised vahendid, mis on mõeldud patsientidele. (ühekordne operatsiooniriietus, mähkmed, linad, kitlid).
Rida 59 - EKG paber, sonograafiapaber, pesemis-puhastusvahendid, meditsiinitrükised, blanketid, patareid jm.

Rida 60 - Teistest asutustest ostetud tööd ja teenused (read 61+62).
Rida 61 - väljastpoolt asutust ostetud tervishoiuteenused (ostetud terviseuuringud, protseduurid, analüüsid).
Rida 62 - Ostetud mittemeditsiiniteenused
( = read 63+ … +68).
Rida 63 - õigusabi, konsultatsioonid, suhtekorraldus.
Rida 64 - ostetud raamatupidamis- ja audiitorteenus.
Rida 65 - ostetud toitlustusteenus.
Rida 66 - ostetud pesu pesemise teenus.
Rida 67 - ostetud transporditeenus, taksoteenus.

Täidavad ainult FIE-d, kellel on vähem kui 20 töötajat ja kes ei täida Tabelit 3 (Immateriaalse ja materiaalse põhivara liikumine):
Rida 69 - Põhivara soetusmaksumus
Rida 70 - sh meditsiiniseadmed


Rida 71 - Majanduskulud (=read 72+73+74+76+81+87+92+93+94+95+97).
Rida 72 - Kinnistute, hoonete ja ruumide ülalpidamine: küte, vesi ja kanalisatsioon, elekter, valve ja signalisatsioon, territooriumi ja ruumide korrashoid, muru niitmine, lillede istutamine, lume koristus, prügivedu, remondikulud, kindlustusmaksed, maamaks jm.
Rida 74 - Muu inventari kasutusrent: arvuti, bürooinventar, meditsiiniaparatuur, masinad ja seadmed jm. Siin ei arvestata sõidukite renti.
Rida 75 - Med.aparatuuri rent.
Rida 77 - Infotöötlussüsteemi kõik füüsilised komponendid või osa neist (nt arvutid, välisseadmed). Infotehnoloogia inventari soetus ja rent.
Rida 78 - Infotöötlussüsteemi kõik programmid, protseduurid, reeglid ja nendega seotud dokumentatsioon või osa neist (märkus: tarkvara on vaimne looming, mis on sõltumatu kandjast, millele ta on salvestatud).
Rida 79 - ostetud infotehnoloogiateenused: installeerimine, konsultatsioon; muud infotehnoloogilised kulud (nt Internet).
Rida 80 - arvutitehnika hooldus ja remont, mis on ostetud teenusena väljastpoolt asutust.
Rida 81 - Varade ja kuluinventari hooldus, remont ja kindlustus ( = read 82+ … + 86).
Rida 82 - med.aparatuuri remont ja hooldus, mis on ostetud teenusena väljastpoolt asutust.
Rida 83 - büroomasinate, seadmete ja muu inventari remont ning hooldus.
Rida 84 - bürooinventari, ruumide kuluinventari, ruumitarvikute, mittemeditsiinilise kuluinventari soetus.
Rida 85- haiglariietus, voodipesu, madratsid, padjad jne
Rida 86 - asutuse personalile mõeldud eririietus töösisese-eeskirja järgi (personali ameti-eririietus, nt ühekordsed kummikindad jm).
Rida 87 - asutuse transpordivahendite ülalpidamine (kütus ja määrdeained, parkimistasud, kindlustusmaksed, isikliku sõiduauto kasutamise kulud, remont, varuosad, kasutusrent, hooldus, tehnoülevaatus, registreerimine).
Rida 92 - omatoitlustamine (koos toiduainete maksumuse ja transpordiga), toiduainete keemiline analüüs, toidunõud, kööginõud.
Rida 93 - pesu pesemiseks vajalikud kulud oma pesumaja puhul, sisaldab ka pulbrite ja loputusvahendite kulu.
Rida 94 - töölähetuste kulu (va koolituslähetus): päevaraha, reisikindlustuskulud, majutuskulud, reisikulud seadustega lubatud piires.
Rida 95 - peavad olema määratud tervishoiuasutuse raamatupidamise sise-eeskirjas (vastuvõtukulud, kuulutused, reklaamikulud, tulumaks vastuvõtukuludelt).
Rida 96 - sh tehtud rahalised annetused, kingitused, sponsorsummad koos tulumaksuga.
Rida 97 - mitmesugused kulud, sh bürookulu, sidekulu (va Internet), kantselei-, posti-, lauatelefonide, fakside, mobiiltelefonide kulud, paljundamiskulud, ajalehed, ajakirjad, raamatud, trükised ja muud lühiajalised nõuded.
Rida 98 - sh uurimis- ja arendustööprogrammid, mis on suunatud inimeste tervise kaitsele ja parandamisele. Hõlmab uurimis- ja arendustööd, mis on tehtud toiduhügieeni ja toitumise valdkonnas ning samuti uurimis- ja arendustööd, mida tehakse meditsiinilistel eesmärkidel kasutatava kiirguse, biokeemilise muundamise, meditsiiniteabe, ravi ratsionaliseerimise ja farmakoloogia alal (sh. ravimkatsed ja laboratooriumiloomade kasvatamine teaduslikel eesmärkidel) ning uurimine, mis on tehtud epidemioloogia, kutsehaiguste tõkestamise ja narkomaania alal.
Rida 99 - aruandeperioodil arvestatud materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja käibevara allahindlussumma ( = read 100+101+109).
Rida 102 - hoonete ja elumajade kulum, rajatiste ja ülekandeseadeldiste kulum.
Rida 103 - transpordivahendite kulum.
Rida 104- arvutitehnika kulum.
Rida 105 - meditsiiniseadmete, majandusinventari, mööbli, bürooinventari kulum.
Rida 106 - sellest meditsiiniseadmete kulum.
Rida 107 - sh kapitalirendilepinguga omandatud meditsiiniseadmete kulum.

Rida 110 - Kõik tööjõukulud kokku: Siia kuuluvad töötasud, tööandja poolt palgafondilt tasutud sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks (0,5%) ja kõik muud tööjõukulud.

Rida 111 - tasu, mida tööandja arvestab kõikidele töötajatele (ka töövõtulepinguga töötajatele) aruandeperioodil tehtud töö eest.
Töötasu sisse arvestatakse: põhipalk; lisatasu; preemia; puhkusetasu (kajastatakse puhkusekohustuse tekkimise perioodil, s.o siis, kui puhkus on tegelikult välja teenitud ja nõudeõigus tekkinud); tagatised ja hüvitised, mida makstakse palgaseaduses ettenähtud juhtudel; hüvitised töölepingu lõpetamisel; erisoodustused koos tulumaksuga (näiteks lähetuskulud või päevaraha maksmine valitsuse kehtestatud piirmäärasid ületavas osas jt vastavalt tulumaksuseadusele); tasud, mida tööandja maksab edasi töötaja haiguse, tööõnnetuse, sünnituspuhkuse või osalise tööajaga tööle üleviimise korral jm tööajaga seotud kulud.
Palgakulu sisaldab ka tööandja enda palgakulu, kui ta töötab selles ettevõttes.
Töötasu näidatakse koos töötajate tulumaksu ja pensionisambamaksetega (neid makseid aruandes eraldi välja ei tooda).

Töötasude sisse ei arvestata:
§ sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu, mida peab maksma tööandja;
§ puhaskasumi jaotamisest tehtavaid väljamakseid (dividendid);
§ FIE enda töötasu, sest tema töötasuks on tervishoiuteenuste osutamisest tekkiv aasta tulem (kui FIE-l on teisi töötajaid, siis nende töötasud arvestatakse sisse);
§ Teenusena sisse ostetud töid. Need kulud märgitakse ostetud tööde ja teenuste alla (read 60-68).

Rida 112 - töötasudelt, erisoodustustelt ja puhkusereservilt vastavalt seadusele arvestatud sotsiaalmaks, + FIE-l enda eest makstud sotsiaalmaks.

Rida 113 - töötasudelt arvestatud töötuskindlustusmaks, mida maksab tööandja.

Rida 114 - tervishoiuasutuse töötajate koolitus (s.h tasemekoolitus), asutuse iseseisvas struktuurüksuses korraldatud koolitus, koolitus välisriikides jne.
Oma töötajate koolitamiseks ja täiendõppeks tehtud kulud, mis on otseselt vajalikud tööüleannete täitmiseks (sh koolitusteenused, lektoritasud, koolitusmaterjalid, majutuskulud, sõidukulud, lähetatute kindlustus, päevarahad).
Lähetust loetakse koolituslähetuseks, kui selle ainsaks või peamiseks eesmärgiks on töövõtja koolitamine.

Rida 116 - immateriaalse põhivara kahjum müügist, mahakandmisest, likvideerimisest või üleandmisest.
Rida 117 - materiaalse põhivara kahjum müügist, mahakandmisest, likvideerimisest või üleandmisest.
Rida 124 - kulud vara soetamisest, riigilõiv, pangaülekannete kulu, lootusetud võlad õigusaktide järgi, personali kindlustuskulud, tolliteenused, kapitalirendi sõlmimistasu, ühingute ja liitude liikmemaksude kulu, arstide vastuskindlustuse kulu, kahjum valuutakursside muudatustest, reklaamikulud jne.
Rida 125 - tasutud käibemaks.

Rida 127 - intressikulu (sh kapitalirendi e. kapitaliliisingu intressitulu).
Rida 128 - aktsionäridele ning osanikele makstud dividendidelt makstud, erikontole pandud raha (remondiks, põhivara ostuks kogudes või tagavaraks; puudutab eelkõige FIE-sid), väärtpaberite müügikahjum.

Rida 129 - ühekordsed kulud, mis ei ole seotud põhitegevusega.

Rida 130 - puhaskasum (-kahjum) - kõigi tulusummade ja kulusummade vahe
( = rida 01 - rida 48).

3. IMMATERIAALSE JA MATERIAALSE PÕHIVARA LIIKUMINE - summad märgitakse kroonides.

(FIE-d, kellel on vähem kui 20 töötajat ei pea täitma seda tabelit).

Veerud 1- 8 - koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest (kohaleveo, paigaldamise ettevalmistuse, paigaldamise, käikulaskmine ja projekteerimise väljaminekud).

Veerg 1 - Kõikide eelnevate aastate jooksul soetatud põhivara summa soetusmaksumuses, st summa, mille eest vara osteti. Kulumit siin ei arvestata.
Veerg 2 - aruandeaastal ostetud materiaalne põhivara soetusmaksumuses (ka mitterahaliste sissemaksete, näiteks aktsiate eest). Siia märgitakse uus põhivara e põhivara, mis võeti esmakordselt kasutusele Eestis, s.t. selles veerus kajastatakse ka põhivara, mis on varem olnud kasutusel teistes riikides.
Veerg 3 - varem Eestis kasutusel olnud põhivara. Siia kuulub ostetud kasutatud põhivara soetusmaksumuses, põhivara üleshindluse summa, põhivara väärtuse tõus kapitaalremondi või renoveerimise tulemusena, põhivara ümberstruktureerimine (näiteks kui aasta algul oli põhivara klassifitseeritud kui transpordivahend ja aasta lõpul klassifitseeriti ümber masinate ja seadmete alla, siis näidatakse sissetulek rea "masinad, seadmed ja inventar" veerus 3 "muud" ja väljaminek rea "transpordivahendid" veerus 6 "muud").
Veerg 4 - aruandeaastal müüdud materiaalne põhivara (ka mitterahaliste sissemaksete, näiteks aktsiate eest) soetusmaksumuses.
Kui see veerg on täidetud peab olema täidetud ka veerg 10, kuigi summad võivad olla erinevad.

Veerg 5 - mahakandmisaktiga põhivarast väljaarvatud vara soetusmaksumuses.
Veerg 6 - põhivara allahindluse summa, põhivara ümberstruktureerimine (näiteks kui aasta algul oli põhivara klassifitseeritud kui transpordivahend ja aasta jooksul klassifitseeriti ümber masinate ja seadmete alla, siis näidatakse sissetulek rea "masinad, seadmed ja inventar" veerus 3 "muud" ja väljaminek rea "transpordivahendid" veerus 6 "muud"). Kulumit siin ei arvestata!
Veerg 7 - Põhivara aasta lõpu soetusmaksumuses (koos eelmiste aastate jooksul ostetud põhivaraga) ( = veerg 1 + 2 + 3 - 4 - 5 - 6).
Veerg 8 - akumuleeritud kulum: kõikide aastate kulum kokku, kaasa arvatud aruandeaasta kulum.
Veerg 9 - aasta lõpu jääkmaksumus: soetusmaksumus aasta lõpul miinus akumuleeritud kulum (= 7 - 8)
Veerg 10 - veerus "Müük" näidata müüdud põhivara müügihinnas (mitte soetusmaksumuses) ilma käibemaksuta. Täitakse koos veeruga 4 (vt veerg 4).


Rida 01 - immateriaalne põhivara kajastatakse jääkmaksumuses.
Rida 03 - Hoone - maapinnaga püsikindlalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumidega ehitis.
Rajatis - maapinnaga püsikindlalt ühendatud ehitis, mis ei ole hoone (nt transpordirajatised, torujuhtmed, side- ja elektriliinid).
Rida 04 - Maa soetusmaksumus aasta lõpul peab võrduma jääkmaksumusega (veerg 7 = veerg 9). Siin näidatakse ka maa kasutusõigus, samuti kulutused maaparandusele ja maakorraldusele.
Rida 05 - kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt (maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.
Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse või õiglase väärtuse meetodil.
Lisainfo. EV Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 6 "Kinnisvarainvesteeringud" (RTL 2003, 10, 117).
Rida 09 - siin näidatakse ka koos riistvaraga soetatud tarkvara.

Rida 12 - Kapitalirent on rendileping, mille puhul kõik materiaalse vara omandiõigusega seotud riskid ja tulud kanduvad olulises osas üle rentnikule. Kapitalirendi puhul omandab rentnik rendimaksete eest õiguse materiaalse vara kasutamiseks lepinguga kindlaksmääratud aja jooksul.
Kapitalirendi puhul näitab rentnik liisinguobjekti koguväärtuse ilma intressita (summa, millega põhivara arvele võetakse, k.a väljaostumaksete maksmata summa). Väärtust tuleb hakata näitama sellest päevast, kui kaup on tarnitud rentnikule.
Kapitalirendilepingutega omandatud meditsiiniseadmete koguväärtus näidatakse real 12 ainult üks kord kogu rentimise aja jooksul. Järgmisel aastal näidatakse eelmisel aastal kapitalirendilepingutega omandatud meditsiiniseadmete koguväärtus real 11.

Järgnevad nummerdatud punktid juhendavad kapitalirendi kohta käiva rea 12 veergude täitmist:

1. Ei täida, kuna aasta algul pole kapitalirendilepingutega omandatud meditsiiniseadmetel soetusmaksumust.
2. Aruandeaastal kapitalirendilepingutega omandatud uute meditsiiniseadmete koguväärtus.
3. Aruandeaastal kapitalirendilepingutega omandatud, varem kusagil mujal kasutuses olnud meditsiiniseadmete (n.ö. kasutatud seadmete kapitalirent) koguväärtus.
4. Aruandeaastal kapitalirendilepingutega omandatud samal aastal müüdud seadmed, arvestatuna soetusmaksumuses.
5. Aruandeaastal kapitalirendilepingutega omandatud meditsiiniseadmetest samal aastal mahakantud seadmed (näit. hävimise korral), arvestatuna soetusmaksumuses.
6. Aruandeaastal kapitalirendilepingutega omandatud meditsiiniseadmete allahindluste summa.
7. = 2. + 3. - 4. - 5. - 6.
8. kapitalirendilepinguga omandatud med.seadmete puhul märgitakse siia üksnes aruandeaasta kulum (peab võrduma tabel 2.2 rida 107).
9. = veerg 7 - veerg 8.
10. Veerus 4 näidatud müüdud meditsiiniseadmete müügihind ilma käibemaksuta.
Kapitalirendilepingutega omandatud meditsiiniseadmete puhul rea 12 täitmisel arvestada, et soovime sellel real näha kap.rendiga omandatud med.seadmeid vaid esimesel soetusaastal, mistõttu tuleb nende soetusmaksumus teise bilansiaasta alguses kanda juba reale 11 (med.seadmed) ka siis, kui nende eest kapitalirendi maksmine veel lõppenud pole.

Rida 13 - oma tarbeks ehitatavatele, pooleliolevatele objektidele tegelikult tehtud väljaminekud.
Rida 14 - materiaalse põhivara eest hankijatele tehtud ettemaksed (k.a ehitusettevõttele tehtud ettemaksed).




4. PERSONAALARVUTITE KASUTAMINE

Töötajate jaotamisel ametirühmadesse kasutatakse tabeli 1 pearühmadesse jaotamise põhimõtteid.

Veerg 2 - näidatakse nende töötajate arv, kes regulaarselt kasutas oma töös personaalarvutit (vähemalt üks kord nädalas), kusjuures pole oluline, kas arvuti oli ainult ühe töötaja kasutuses või kasutasid seda mitu töötajat.
Veerg 3 - näidatakse veerust 2 nende töötajate arv, kes kasutas vähemalt korra nädalas internetti (info hankimiseks, andmete edastamiseks jne).

Rida 34 - asutuses kasutusel olevate personaalarvutite arv aruandeperioodi lõpul sõltumata omandivormist (asutusele kuuluvad, liisitud, laenatud jne).
Rida 35 - reast 34 internetiga ühendatud personaalarvutite arv. Internetiühenduse puhul arvestatakse kõiki ühendusviise - sissehelistamine, püsiühendus telefoniliini või kaabel-TV kaudu, traadita internet jne.

Rida 36 - märgitakse Interneti ühenduse liik:

Modem - arvutit telefoniliiniga ühendav seade, mis saatja poolel muudab arvuti saadetud digitaalsignaalid tavalises telefoniliinis edastatavateks helisignaalideks ja vastuvõtja poolel muudab need helisignaalid uuesti digitaalseks.
ISDN ( Integrated Services Digital Network) - ühendab ühel kandjal kõne- ja digitaalvõrguteenuseid nii, et klientidele saab pakkuda ühe "traadi" kaudu digitaalseid andmesideteenuseid ja kõneühendusi.
xDSL ( Digital Subscriber Line) - versioonide perekond, mis toetab andmekiirust 128 Kbps kuni 53 Mbps sõltuvalt abonendi ja telefoni-keskjaama vahelisest kaugusest.
ADSL ( Asymmetric Digital Subscriber Line) - asümmeetriline digitaalne abonendiliin. Internetiga kontakteerumise vahend, mis suhtleb otse Internetiteenuseandjaga. Kasutab tavalisi telefoniliine. Kiirus 1,6 kuni 6 Mbps, kui info liigub serveri poolt kasutaja poole. Kui info liigub vastupidises suunas, on
maksimaalne kiirus 64 Kbps ehk poole väiksem ISDN kiirusest.
SDSL ( Symmetric Digital Subscriber Line) - sümmeetriline digitaalne abonendiliin, mis edastab andmeid kiirusega kuni 1,5 Mbps.

Rida 37 - Märgitakse asutuste veebilehekülje olemasolu:
Veebileht - veebis (WWW) asuv dokument. Veebilehtede loomiseks kasutatakse HTML

märgistuskeelt, mis määrab kindlaks veebilehe sisu (kujutised, tekst, hüpertekst, video- ja audiofailid) ja kujunduse.



5. INFOTEHNOLOOGIA KULUD


Rida 01 - Inventari soetus ja teenused ( = read 02+ 07+ 12 + 13).
Infotehnoloogia summa kokku soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest (kohaleveo, paigaldamise ettevalmistuse, paigaldamise, käikulaskmine ja projekteerimise väljaminekud).

Rida 02 - Riistvara soetus (soetusmaksumuses) ( = read 03+…+06).

Rida 03 - Personaalseks kasutamiseks mõeldud arvuti soetus koos kuvari ja klaviatuuri jm tarvikutega (kõlarid, kaardiseade, jm).
Rida 04 - Erinevad serverid, varundusseadmed, arhiiviseadmed, suuremahulised IT-vahendid, kettaseadmed, mälu, jm soetus.
Rida 05 - Seadmete soetus, mis tagavad arvutivõrgu töö (ruuterid, tulemüürid, modemid, andmeside kaablid jm võrguseadmed).
Rida 06 - Infotehnoloogilise valmisoleku tagamisega seotud soetused ja investeeringud. UPSid, serveriruumid, kliimaseadmed, serveritele elektrigeneraatorid, serveriteseisundi ja tõrgete monitooringu ning teavitusseadmed, serveriruumi investeeringud ja vajalik inventar, serveriruumi turvaseadmed ja signalisatsioonid, elektrigeneraator voolukatkestuse puhuks.

Rida 07 - Tarkvara soetus (soetusmaksumuses) ( = read 08 + 11).

Rida 08 - Erinevad tarkvara litsentsid, näiteks raamatupidamistarkvara või personaliprogramm, mida ostetakse sisse valmistootena, uute versioonide sisseostmine ( = read 09+10).
Rida 09 - Serveri tarkvara soetamine, näiteks ORACLE, PROGRESS, SYBASE jms, litsentside aastamaks ja uuendused.
Rida 10 - Personalarvutite tarkvara soetamine, näiteks Windows, MS Office, Excel, MS Project, ROOL, PERSONA, jne, litsentside aastamaks ja uuendamine.
Rida 11 - Unikaalse rakendustarkvara soetamine. Eritellimusel valmistatud spetsiaalsete funktsionaalsustega tarkvara ja selle arendustööd. Näiteks tarkvara meditsiiniliste tööprotsesside - (ESTER), arvete-, personali- või raamatupidamise haldamiseks. Olemasolevate (mitte-unikaalse tarkvara) süsteemide arendamiseks tellitud lisatööd.

Rida 12 - Andmeside teenused, arendustööd andmesidele. Kaablite paigaldus, võrguseadmete ja kappide paigaldus. Paigaldustööde maksumus, sh. sinna juurde kuuluvate tarvikute (juhtmed, kaablid) maksumus ja muud teenustasud.

Rida 13 - muud infotehnoloogilise inventari (riistavar, tarkvara) soetuse ja teenustega seotud kulud, mis ei liigitu selles tabeliosas eelnimetatud kategooriate alla.

Rida 14 - Väljastpoolt asutust ostetud infotehnoloogilise hoolduse ja remondi teenuste kulud (nt lepingud firmadega) ( = read 15+…+19).

Rida 15 - Personaalarvutite hooldus või remont, sõlmitud hoolduslepingud ja erakorralised hooldustööd.
Rida 16 - Serveritele riistvara töö tagamiseks sõlmitud hoolduslepingud ja erakorralised hooldustööd.
Rida 17 - Unikaalse tarkvara administreerimise ja hooldusega seotud tööd, erakorralised hooldustööd.
Rida 18 - Kõikide võrguseadmete hooldus või remont.
Rida 19 - Muud hoolduse ja remondi kulud. Kõik IT-ga seotud hoolduse ja remondi kulud, mis ei liigitu eelolevate alla.

Rida 20 - Infotehnoloogia personal oma organisatsioonis. Siia märgitakse palgakulud koos lisatasude, preemiate, erisoodustuste ja kompensatsioonidega aastas kokku. Palgakulud näidatakse koos tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksuga. Infotehnoloogia personali hulka loetakse inimesed, kes töötavad IT struktuuris või on seotud IT-teenindusega oma organisatsioonis ( = read 21+…+24).
Rida 21 - IT-ala juhid. Näiteks IT- juht, projektijuhid või koordinaatorid.
Rida 22 - Arendajad, programmeerijad, analüütikud, süsteemi arhitektid.
Rida 23 - Süsteemi või serveri administraatorid.
Rida 24 - IT-abi osutavad IT-spetsialistid, kes teenindavad arvutikasutajaid, help-deski töötajad, tehnikud.