Vormi Haigla (2005) juhend

Vali keel:

"HAIGLA" 2005

Sotsiaalministri 14. veebruari 2005. a määrusega nr 16 "Tervishoiustatistiliste aruannete vormid ning nende esitamise kord" kehtestatud aruande juhend<
br>
Aruande täidavad kõik statsionaarset tervishoiuteenust osutavad (osutanud) asutused. Statsionaarne on tervishoiuteenus, mille osutamiseks on vajalik inimese ööpäevaringne viibimine haiglas.

Aruande erinevate osade täitmisel juhinduda tabelite päistest. Samas lähtuda allpooltoodud täpsustustest ning jälgida, et Teie aruannetes antud arvandmed vastaksid kontrollseostele.
Lapsed on määratletud vanusrühmaga 0-14 aastat, täiskasvanud vanusrühmaga 15 aastat ja vanemad.

Üldosa.
Tegevuskoha aadress. Valla, linna või alevi nimi.
Tervishoiuteenuse osutaja kood. Tervishoiuametis antud kood, mis on ühele tervishoiuteenust osutavale juriidilisele isikule üks, isegi kui teenust osutatakse eri maakondades. (Ei ole tegevusloa number ega a-veebi kood)
Haiglateenuse osutamise alguskuupäev. Kirjutatakse päev, kuu ja aasta (neljakohalise numbrina). Nt kui teenust hakati osutama viiendal märtsil 1999.a., märgitakse 05.03.1999
Lõpukuupäev täidetakse juhul, kui asutus lõpetas teenuse osutamise aruandeaastal.
Üldosa täidetakse a-veebi esitaja lehel.

1. osa. Ravivoodite kasutamine.
Tabel täidetakse kuuaruannete "Ravivoodid ja hospitaliseerimine" aasta koondi kokku rea alusel. Koondaruanne koostatakse kuuaruannete alusel. Kuuaruanded koostatakse igapäevaste arvestuslehtede alusel.
Teistest statsionaaridest, samuti päevaravilt üle toodud haiged näidatakse kui hospitaliseeritud veerus 3 (kokku) ja veerus 4 (neist lapsed).
Terveks osutunud näidatakse veerus 5 (väljakirjutatud). Ravi jätkamiseks päevaravile suunatud haige näidatakse veerus 5 (väljakirjutatud).
Ravi jätkamiseks, diagnoosi täpsustamiseks jne teise statsionaari üle viidud näidatakse veerus 6 (teise haiglasse üleviidud).
Vastsündinuid ja nende voodeid ei näidata, v.a. teistel profiilidel olevad haiged vastsündinud.

Kontrollseoseid osade vahel:
Veerud (5+6+7) = aruande 4. osas rida 1.0/veerud (1+3+7+10) + rida 22.0/veerg1 + rida 23.0/veerg1 (antud seos ei kehti, kui haiged vastsündinud on tervetega samal profiilil)

2. osa. Haiglast lahkunute jaotus soo ja vanusrühmade järgi (lapsed).
Tabel täidetakse haiglast väljakirjutatute ning surnute kohta. Ei täideta tervete ja teise haiglasse üleviidute kohta.
Kontrollseoseid osade vahel:
Veerud (1+2) = aruande 4. osas veerud (8+11) 0-ga lõppevatel ridadel (veeru "rea kood" alusel).
Veerud (9+10) = aruande 4. osas veerud (7+10) 0-ga lõppevatel ridadel (veeru "rea kood" alusel).

3. osa. Haiglast lahkunute jaotus soo ja vanusrühmade järgi (täiskasvanud).
Tabel täidetakse haiglast väljakirjutatute ning surnute kohta. Ei täideta tervete ja teise haiglasse üleviidute kohta.
Kontrollseoseid osade vahel:
Veerud (17+18) = aruande 4. osas veerud (1+3) 0-ga lõppevatel ridadel (veeru "rea kood" alusel).

4. osa. Haiglaravi põhjus ja kestus.
Tabel täidetakse haiglast lahkunu kaardi alusel, arvestades lõplikku kliinilist- või patoanatoomilist põhidiagnoosi. Kaasuvat haigust aruandes ei näidata.
Sünnitusmajad või sünnitusosakonnad näitavad andmeid vastsündinute kohta, kes olid haiged või surid sünnitusmajas. Surnult sündinuid ei näidata.
Väljakirjutatute hulka (veerud 1 ja 7) ei arvata:
* haigeid, kes on üle viidud teistesse haiglatesse ravi jätkamiseks. (Nende arv esitatakse tabeli all olevates ridades 23.0 ja 23.1).
* inimesi, kes hospitaliseeriti uuringute tegemiseks, kuid kes osutusid terveteks. (Nende arv esitatakse tabeli all olevas reas 22.0 ).
* surnuid
Voodipäevade arvestamisel loetakse saabumise ja lahkumise päev üheks päevaks.
Tabelis näidatakse väljakirjutatute voodipäevi (veerud 2 ja 9) ja surnute voodipäevi (veerud 5 ja 12). Teise haiglasse üleviidute voodipäevi näidatakse tabeli all: rida 23.0 ja 23.1 (veerud 2 ja 9). Terveks osutunute voodipäevi näidatakse real 22.0 veerus 2 ja 9.

Kontrollseoseid:
Rida 1.0 = veeru "rea kood" alusel 0-ga lõppevate ridade summa alates rida 02.0 kuni rida 21.0
Read 2.0 - 20.0:
Iga 0-ga lõppev rida (veeru "rea kood" alusel) > selle rea allridade summa
Rida 26.0 veerg 1 =< rida 1.0/veerg 11.
Kontrollseoseid aruannete vahel:
Rida 26.0 =/> rida 01/veerud (3+8) aruande "Rasedad ja sünnitajad" 4. osas.

5. osa. Abordid.
Kodeeritakse RHK-10 alusel. On lisatud "sh lastele" veerg.
Kontrollseoseid:
Rida 01 = read (02 + 03 + 04)
Kontrollseoseid osade vahel:
Rida 01/veerg 1 =/> rida 13.1/veerg 1 aruande 7. osas

6. osa. Raseda, sünnitaja ja sünnitanu surmapõhjused.
Aruande täitmise aluseks on patoanatoomiline põhidiagnoos.
Rida 01 - kõik surnud rasedad, sünnitajad ja sünnitanud, k.a abordi ja emakavälise raseduse tõttu surnud.
Kontrollseoseid:
Rida 01/veerg1 = read (02 + … + 08)/veerg 1.
Veerg 1 = veerud (2 + 3 + 4)
Kontrollseoseid osade vahel:
Rida 01/veerg 1 =/> rida 16.0/veerg 3 aruande 4. osas

7. osa. Kirurgiline töö.
Täidetakse lõpetatud haigusloo alusel.
Kirurgilised protseduurid kodeeritakse NOMESCO kirurgiliste protseduuride klassifikatsiooni, v. 1.6 (edaspidi NCSP) alusel.
Tabelis näidatakse kõik kirurgilised protseduurid , mis on kodeeritavad NCSP põhipeatükkide A - H, J - N, P, Q ja abipeatükkide T, Y alusel. Põhipeatükkidega kirjeldatud protseduurid on antud tabeli ridades selgemaks eristamiseks nimetatud operatsioonideks.

Kui üheaegselt läbiviidud kirurgiliste protseduuride jaoks ei leidu liitprotseduuri koodi, tuleb registreerida mitu koodi. Kirurgi poolt määratletakse põhiprotseduurina kõige ulatuslikum ja enam ressursikulu nõudev protseduur, mis registreerimisel märgitakse esikohale.

Kirurgiliste protseduuride arvus kajastuvad nii põhi- kui järgnevad protseduurid. Kui patsiendile tehakse üheaegselt mitu protseduuri, siis opereeritute arvu veerus näidatakse ta ainult põhiprotseduuri real.

Surnute arvus näidatakse erinevalt varasematest aastatest kõik surnud, kelle surm oli tingitud kirurgilise protseduuri tüsistusest. Kui surnud patsiendile oli eelnevalt tehtud üheaegselt mitu protseduuri, siis surnute arvu veerus näidatakse ta ainult põhiprotseduuri real.

Reeglina kuulub madalama tasandi protseduuride arv ka kõrgema tasandi protseduuride arvu hulka. Nt. Vagotoomiate arv rida 20.3.3 arvestatakse ka rea 20.3 ja 20.0 alla.

Erandiks on naissuguorganite peatükis (L) hüsterektoomiate arv (rida 25.1.3), mis dubleerib teisi ridu ja seetõttu ei arvestata kõrgema tasandi ridade alla. Teised emaka operatsioonid on ühekordselt kajastatud. Eraldi on välja toodud hüsteroskoopilised ( rida 25.1.2), laparoskoopilised operatsioonid (rida 25.1.1). Avatud jm. meetodiga operatsioonid on detailsemalt lahti kirjutatud, kajastudes ridadel 25.1.4, 25.1.5, 25.1.6, 25.1.7, 25.1.8

Erandiks on ka südame ja suurte torakaalveresoonte peatükis (F) kinnised südameoperatsioonid (rida14.5), mis samuti dubleerib teisi ridu ja seetõttu ei liideta südameoperatsioonide koguarvu (rida 14.0)

Suuremad muutused võrreldes 2002.a. on:
1. Lülisamba operatsioonid näidatakse vastavalt klassifikatsioonile lihas-skeletisüsteemi real 29.1. Närvisüsteemi operatsioonide real 02.0 all ei näidata lülisamba operatsioone.
2. Lihas-skeletisüsteemis (N) on eelnevaga võrreldes juures jäsemete amputatsioonid real 29.3, mis varem olid naha, naha aluskoe ja jäsemete operatsioonide all ning nagu esimeses punktis mainitud, varem närvisüsteemi alla kuulunud lülisamba operatsioonid real 29.1.
3. Tüümuse operatsioonid näidatakse hingamiselundite real 16.2. Sisesekretsiooninäärmete operatsioonid real 04.0 ei näidata tüümuse operatsioone.
4. Kõrva-nina-kurgu operatsioonide ning lõualuude operatsioonide asemel on uued peatükid: kõrva-nina-kõri operatsioonid (D) rida 08.0 ning hammaste, lõualuude, suu ja neelu operatsioonid (E) rida 12.0. Neelu (sh adenoidide, tonsillide) operatsioonid on hammaste- lõualuude, suu ja neelu peatükis (E), antud tabelis rida 12.0. Adenotonsillektoomiad näidatakse real 12.3 4.
5. Eelnevalt iseseisvana olnud veresoonte operatsioonid jagunevad uue klassifikatsiooni alusel suurte torakaalveresoonte ja südame peatüki (F) rida 14.0 ning perifeersete veresoonte ja lümfisüsteemi peatüki (P) rida 31.0 vahel.
6. Abordioperatsioonid, mis eelnevalt kuulusid sünnitusoperatsioonide alla, näidatakse naissuguorganite peatükis real 25.2

8. osa. Vältimatu kirurgia.
Aruande täitmise aluseks on nende haiglast lahkunute kaardid, kellele osutati vältimatut kirurgilist abi. (Vältimatut kirurgilist abi saanute arv sisaldub ka aruande 7. osas "Kirurgiline töö").

9. osa. Transfusiooniravi.
Aruanne täidetakse transfusiooniravi vajavate haigete registreerimisraamatu alusel. Oluline on jälgida mõõtühikuid.
Kontrollseoseid:
Tabel 1.
Rida 02 > rida 01
Rida 04 =/> read (05+ ... +15).
Tabel 2.
Rida 10 - plasma saamise ja kasutamise andmed näidatakse liitrites (1 koht peale koma).
Kontrollseoseid:
Veerg 1 =/> veerg 2.

10. osa. Patoloogilise anatoomia osakonna töö.
Tabel 1.
Kontrollseoseid:
Rida 01/veerg 1 =/> rida 01/veerud (2+3).
Rida 02/veerg 1 =/> rida 02/veerud (2+3).

Tabel 2.
Surnultsünd - vähemalt 500 grammi sünnikaaluga ja pärast 22. rasedusnädalat toimunud üsasisene surm.
Kontrollseosed osade vahel:
Rida 04/veerg 1 =/< rida 26 aruande 4. osas
Rida 04/veerg 2 + rida 05/veerg 2 + rida 06/veerg 2 =/< aruande 4. osas rida 1.0/veerg 11
Kontrollseosed aruannete vahel:
Rida 8/veerg 2 =/< rida 03 aruande "Rasedad ja sünnitajad" 3. osas