Vormi Tervishoiualane majandustegevus (2003) juhend

Statistiline aruanne “Tervishoiualane majandustegevus” esitatakse kõikide tervishoiuteenuste osutajate poolt vastavalt Sotsiaalministrimäärusele nr 140 „Statistilise aastaaruande „Tervishoiualane majandustegevus“ aruandevormi kinnitamine ja esitamise kord“.

Tervishoiuteenuse osutaja tüüp - haiglateenus (kõik õiguslikud vormid), ambulatoorne tervishoiuteenus, perearstiteenus (kõik õiguslikud vormid), hambaraviteenus (kõik õiguslikud vormid), muu tervishoiuteenus (nt iseseisvad kiirabiteenuse osutajad, verekeskus/teenistus, diagnostikateenus, laboriteenus jt).

Omaniku liigi kood märgitakse järgmise jaotuse järgi:

. . Äriühing Sihtasutus/Mittetulundusühing
Avalik sektor
10 Riik (Eesti Vabariik) Kapitaliosaluse enamus riigil Hääletamisenamus otsustamisel* riigil
20 Kohalik omavalitsus (vald, linn) Kapitaliosaluse enamus kohalikul omavalitsusel Häälteenamus otsustamisel* kohalikul omavalitsusel
Erasektor:
30 Eesti eraõiguslik isik Kapitaliosaluse enamus Eesti eraõiguslikel isikutel (füüsilised ja juriidilised isikud) Häälteenamus otsustamisel* Eesti eraõiguslikel isikutel (füüsilised ja juriidilised isikud)
40 Välismaa eraõiguslik isik Kapitaliosaluse enamus (füüsilised ja juriidilised isikud) Häälteenamus otsustamisel* välismaa eraõiguslikel isikutel (füüsilistel ja juriidilistel isikutel)

Avalikku sektorisse liigitatakse äriühing (OÜ, AS) siis, kui riigi ja kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus on kokku 50% või suurem.
10 – riik, kui riigi kapitaliosalus on äriühingus 50% või suurem.
20 – kohalik omavalitsus, kui kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus on 50% või suurem.
Erasektorisse liigitatakse äriühing juhul, kui Eesti Vabariigil või kohalikul omavalitsusel ei ole äriühingus kapitaliosalust või kui see on alla 50%.
30 – Eesti eraõiguslik isik, kui Eesti füüsiliste või juriidiliste isikute kapitaliosalus äriühingus on 50% või suurem. Selle alaliigi alla kantakse ka füüsilisest isikust ettevõtjad. 40 – välismaa eraõiguslik isik, kui välismaa isiku kapitaliosalus on 50% või suurem. Selle alaliigi alla kantakse ka välismaa äriühingu filiaal.

Avalikku sektorisse liigitatakse sihtasutus või mittetulundusühing siis, kui riigi ja kohaliku omavalitsuse esindajatel on 50% või enam hääli otsustamisel*.
10 – riik, kui riigi esindajatel on 50% või enam hääli otsustamisel*.
20 – kohalik omavalitsus, kui kohaliku omavalitsuse esindajatel on 50% või enam hääli otsustamisel*.
Erasektoriga on tegemist siis, kui riigi ja kohaliku omavalitsuse esindajatel on alla 50% hääli otsustamisel*.
30 – Eesti eraõiguslik isik, kui Eesti eraomanikel (füüsilised ja juriidilised isikud) on 50% või enam hääli otsustamisel*.
40 – välismaa eraõiguslik isik, kui välismaa füüsilistel ja juriidilistel isikutel on hääli otsustamisel* 50% või enam.
* Kontroll sihtasutuse üle.

1. Personal (k.a. lepingulised töötajad) ja brutotöötasud aasta kohta
Aruandevormi koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi ametite klassifikaatorist ISCO-88.

Rida 03 – juhatuse liikmed (väikefirmades, kus juhatuses on peamiselt tervishoiutööd tegevad isikud, märkida nad VEERUS 1 vastava ala spetsialisti reale, mitte reale 03;
VEERGU 2 märkida juhatuse liikmete töökoormus vastavalt selle jaotumisele nii reale 03 kui vastava ala spetsialisti reale; VEERGUDESSE 3-10 jaotada juhatuse liikmete töötunnid ja tasud veergu 2 märgitud töökoormuste osakaalude järgi reale 03 ja spetsialisti reale. Väike-ettevõtte juht, kes ei osuta tervishoiuteenust märkida kõigis veergudes reale 03.
Rida 04 – põhitegevuse juht (nt kliinikujuhataja, osakonnajuhataja, peaakušöör-günekoloog, peakirurg, peanaistearst, peaokulist, peasilmaarst, peasisearst või peaterapeut).
Rida 07 – nt haldusdirektor, majandusosakonna juhataja, peafinantsist, peaökonomist, pearaamatupidaja, personalijuht jt.
Rida 16 – siia palume märkida ka psühholoogid, logopeedid, füsioterapeudid, geneetikud, farmakoloogid
Read 18 ja 21 on küll kodeeritud sama koodiga 2230, kuid palume märkida kõrgharidusega õed ja kõrgharidusega ämmaemandad eraldi ridadele.
Rida 23 – nt. farmatseudid, biomeditsiinitehnikud, radioloogiatehnikud (v.a. radioloogiaõde), bioanalüütikud(laborandid), hambatehnikud.
Rida 26 – mittemeditsiini tippspetsialistid (kõrgharidusega: jurist, raamatupidaja, audiitor, suhtekorraldaja, arhivaar, statistik, ususpetsialist, informaatik, andmebaasi analüütik, tarkvarainsener, programmeerija jm)
Rida 27 – mittemeditsiini keskastmespetsialistid (keskeri haridusega: raamatupidaja, arhivaar, raamatukogutöötaja, arvutispetsialist, arvutiseadmete operaator, tarkvara tehnik, süsteemianalüütiku abi, andmebaasi analüütiku abi, laboritehnik, keemiatehnik, loodusravitseja, sugestioonravitseja jm).
Rida 28 – kontoriametnikud (sekretär, arvestusametnik, varustus- ja transpordiametnik, statistikakodeerija jm); klienditeenindajad (telefonioperaator, registripidaja).
Rida 30 – isiku- ja kaitseteenindajad, v.a. hooldajad ja hooldusõed (majapidajad, kokad, turvamehed jt.)
Rida 31 – oskustöölised (ehitustööline, masinate mehaanik ja lukksepp, tisler, õmbleja jm).
Rida 32 – nt. katlaoperaator, sõiduautojuht, kiirabiauto juht
Rida 33 – lihttöölised (koristajad, pesupesija, triikija, nõudepesija, kojamees, transporditööline)

Veerg 1 - töötajate arv (täisarvuna), kes saavad töö eest tasu.
Töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötavad isikud jaotatakse täis- ja osalise tööajaga töötajateks. Aruandeperioodi lõpul tööandja koosseisu nimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel viibijaid (kuni lapse 3-aastaseks saamiseni) ei arvata täis- ja osaajatöötajate hulka. Töötaja, kes töötab suurendatud töökoormusega või teise töölepinguga kohakaasluse alusel sama tööandja juures, arvestatakse ühe isikuna.
Täisajatöötaja on isik, kelle töönädala pikkus on 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töösisekorra eeskirja järgi.
Osaajatöötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädalaga/-kuuga, sõltumata põhikohaga või kohakaaslusega töötamisest; kes töötab ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327) § 68 alusel.
Töövõtulepinguga töötaja on isik, kellega on sõlmitud tööettevõtuleping ja kelle töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja.
Veerg 2 - töötajate keskmise arvu leidmiseks aruandeperioodil arvutatakse eraldi täis- ja osatööajaga töötajate keskmine arv aruandeperioodil ja seejärel need arvud summeeritakse.
Kuukeskmise töötajate arvu leidmiseks arvutatakse töötajate (lapsehoolduspuhkusel viibijateta) kogu kalendaarne ajafond päevades ja jagatakse see kalendrikuu päevade arvuga. Kalendaarse ajafondi leidmiseks summeeritakse iga töötaja kõik tööpäevad, puhkepäevad ja töölt puudumise päevad (haiguspäevad, puhkusepäevad jt). Töötajate arv puhkepäevadel ja pühadel loetakse võrdseks puhkepäevale või pühale eelnenud tööpäeva töötajate arvuga. Töötaja, kes töötab suurendatud töökoormusega või teise töölepinguga kohakaasluse alusel sama tööandja juures, arvestatakse ühe isikuna.
Osaajatöötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud ajaga (näiteks töötaja, kes töötab lepingu järgi 20-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,5-na).
Täistööajale taandatud tööettevõtulepinguga töötajate kuukeskmise arvu leidmisel jagatakse eksperthinnanguga leitud kuu töötundide arv tööajanormiga kuus.

Töötajate arvu taandamise näide.

Normaaltööaeg ettevõttes – 8 tundi päevas.
Leida ettevõtte töötajate keskmine arv kuus, kui ettevõttes töötas:
1.-15.oktoobrini 30 täisajatöötajat,
16.-31.oktoobrini 50 täisajatöötajat,
1.-31.oktoobrini 1 osaajatöötaja 6 tundi päevas – 0,75na,
1.-15.oktoobrini 1 osaajatöötaja 4 tundi päevas – 0,50na,
1.-31.oktoobrini 1 osaajatöötaja 2 tundi päevas – 0,25na.

Oktoobrikuu täisajatöötajate keskmine arv:

15x30+16x50
----------------- = 40,3
31

Oktoobrikuu osaajatöötajate keskmine arv:

0,75x31+0,5x15+0,25x31
-------------------------------- = 1,2
31

Töötajate keskmine arv:
40,3+1,2 = 41,5

Analoogselt leitakse kõigi kuude täistööajale taandatud töötajate keskmine arv. Aastakeskmise töötajate arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate keskmised arvud ja jagatakse 12-ga.
Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka jagades aastas töötatud tundide arvu ettevõtte tööajanormiga aastas.
Näide1: Asutuses töötab 3 hambaarsti, kellest 2 täiskoormusega ja 1 veerand-koormusega, veergu 2 läheb arv 2,25; siinjuures pole tähtis: kas töötajad võtsid puhkuse välja või ei ega ka haiguse tõttu töölt eemalviibimine.
Näide 2: Asutuses töötas aasta jooksul keskmiselt taandatuna täistööajale 3,75 perearsti, kuna 3 neist kuulusid asutuse nimekirja ja töötasid täiskoormusega terve aasta, 1 aga tuli asutusse alles II kvartali algusest.

Veerg 3 - Aasta keskmine töötundide arv taandatuna täistööajale –
s.o. kogu aasta täistööajaga ja osalise tööajaga töötajate tegelikult töötatud tundide arv keskmiselt ühe inimese kohta antud ametiala real.
Tegelikult töötatud tundide hulka arvestatakse ka lisaks töötatud tunnid (ületunnid); aga ei arvestata tasustatud, kuid tegelikult mittetöötatud tunde (puhkuse ja haiguse aega jms).
2003. aasta kalendaarse tööajafondi arvestus:
Kuud, kvartalid Riigipühad Tööpäevade arv Tööaja üldine riiklik norm
        Jaanuar 1.jaanuar - uusaasta 22 176
        Veebruar 24.veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 19 152
        Märts . 21 168
I kvartal kokku . 62 496
        Aprill 18.aprill - suur reede 21 168
. 20.aprill - ülestõusmispühade 1. püha . .
        Mai 1.mai - kevadpüha 21 168
        Juuni 8.juuni - nelipühade 1.püha 19 152
. 23.juuni - võidupüha . .
. 24.juuni - jaanipäev . .
II kvartal kokku . 61 488
        Juuli . 23 184
        August 20.august - taasiseseisvumispäev 20 160
        September . 22 176
III kvartal kokku . 65 520
        Oktoober . 23 184
        November . 20 160
        Detsember 25. ja 26.dets. - esimene ja teine Jõulupüha 21 162
IV kvartal kokku . 64 506
Aasta . 252 2010
Tööaja üldine riiklik norm 2003.aastal oli 2010 töötundi.

Näiteks:
Eeldame, et aastas töötas ühes ametialagrupis 6 töötajat, siis nende aasta keskmine töötundide arv arvutatakse järgmiselt:
4 töötajat töötasid 40-tunnise töönädalaga ja kõik nad olid puhkusel terve juulikuu (igaüks oli puhkusel 184 töötundi) ja seejuures:
1 inimene töötas 2003. aastal 1. aprillist kuni 31. detsembrini:
1514 (töötundi) – 184 (puhkus) = 1330
1 oli haige 15 tööpäeva septembris ja 10 tööpäeva detsembris: septembris ta töötas 56 töötundi ja detsembris 82 töötundi:
2010 – 120 (september) – 80 (detsember) – 184 (puhkus) = 1626

1 tegi ületunde, mistõttu aastas tuli tema kohta 2268 töötundi:
2268 - 184 (puhkus) =2084

Jäi veel üks inimene 40-tunnise töönädalaga, kes ei teinud ületunde ega olnud haige, aga käis puhkusel nagu teisedki: 2010-184 = 1826
2 töötajat olid 30-tunnise töönädalaga, kellest üks tegi ületunde ja töötas 40 tundi nädalas; mõlemad olid juulikuus puhkusel: 1512 + 2010 – 2 * 184 = 3154 töötundi kokku.
Kokku oli töötunde:
1330 + 1626 + 2084 + 1826 + 3154 = 10020
Aasta keskmine töötundide arv on 10020 : 6 = 1670 tundi.
NB! Veerg 2 veerg 3 ei pea olema teineteisest matemaatiliselt välja arvutatavad!
SUMMALAHTRID VEERUS 3 (ridadel 01, 04, 08, 09, 17, 20, 25 ja 29) VÕIB TÄITMATA JÄTTA, SEST KESKMISTE LEIDMINE SUUREMA GRUPI PEALE VÕIB VÕTTA LIIALT PALJU AEGA; KELLEL AGA SEE OSA JUBA TÄIDETUD ON, JÄTKU NEED NUMBRID ALLES.

Näide väikestele tervishoiuasutustele, kus juhatuse liige teeb ka tervishoiualast tööd ja seejuures kulub tema tööajast tervishoiuteenuse osutamiseks kaalukalt rohkem aega kui juhatuse tööks.
Olgu mingis OÜ-s 5 perearsti, kellest 3 on ka OÜ juhatuse liikmed, 2 aga mitte. Arstide töökoormused ja töötasud jaotatakse tabelis 1 vastavalt arvestuslikuks aluseks võetud osakaaludele; olgu need sellised: juhatuse töö osakaal 0,05 (5 % tööajast) ja arstitöö osakaal 0,95 (95% tööajast).
Vastavalt eelnevale ei kanta veeru 1 (Töötajate arv aruande perioodi lõpul) reale 03 (juhatus) midagi, reale 11 (perearstid) aga märgitakse arv 5;
veeru 2 (Töötajate arv taandatuna täistööajale) reale 03 kirjutatakse arv 0,15 (= 3 x 0,05) ja reale 11 arv 4,85 (= 3 x 0,95 + 2 perearsti, kes juhatusse ei kuulu);
veergudes 3-10 jaotatakse juhatuse liikmete töötunnid ja tasud (isegi kui juhatuse töö eest eraldi tasu ei saadud) ridadele 03 ning 11 vastavalt valitud oskaaludele 0,05 ning 0,95.

Veerg 4 – stipendium, mida asutus maksab residentidele
Veerg 5 – põhitöötasu, mis on kindlaks määratud
töölepinguga (ajatööpalk, tükitööpalk) Veerg 6 – regulaarne lisatasu ja preemia (aasta jooksul igakuiselt makstav preemia, lisatasu ületundide, õhtuse, öötöö ja puhkepäevadel töötamise eest, lisatasu rasketes ja tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarselt makstavad lisatasud). Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma jm puhul ja mitteregulaarne lisatasu
Veerg 7 – mitteregulaarne lisatasu (kvartali-, aasta-, jõulu- või juubelipreemia jm mitteregulaarselt makstav lisatasu).
Veerg 8 – tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu; tasemekoolitusel või tööalasel koolitusel viibimise aja eest või muude mittetöötatud päevade eest makstud tasu). Siia ei arvestata tööandja hüvitist haigestumise ja tööõnnetuse puhul; sellised hüvitised kantakse veergu 7.
Veerg 9 – loonustasu (tasu tootena või teenusena, tasu töötajatele majutamise ja eluasemega seotud kulutusteks, tööandja auto kasutamine isiklikuks tarbeks, kaudsed toetused oma töötajatele).
Veerg 10 – siia summeeruvad veerud 5, 6 ja 7 ning siia hulka ei arvestata puhkusetasu, puhkusetoetust, õppepuhkuse tasu, hüvitisi töölepingu lõpetamise korral, ühekordseid preemiaid.
Veerus 11 – Füüsilisest isikust ettevõtja puhul (perearst, hambaarst jne) näidatakse tuluks või töötasuks majandusaasta brutotulem (s.t. tulude ja kulude vahe, millest ei ole veel tulumaksu maha arvatud). Äriühingu puhul näidatakse veerus 11 aktsionäridele või osanikele (s.t. juhatusse kuuluvatele liikmetele) 2003.a. aastaaruandes esitatud andmete järgi makstud töötasu ja dividendid. Siinjuures on eelduseks, et nii füüsilisest isikust ettevõtja kui ka äriühing osutavad vaid tervishoiuteenuseid.

Matemaatiline seos tabelite 1 ja 2 vahel on (v.a. FIE-del) järgmine:
tabeli 1 kõigi ridade veergude 8 ja 10 summa = tabeli 2 rea 105 summaga, kui kõik tasud ja maksud on õigetesse lahtritesse kantud. FIE-del peab tabelis 1 FIE enda nn. töötasu veerus 11 = tabeli 2 reaga 136.

Tabel 2 – Majandustegevus
Majandusaasta aruande koostamise aluseks on Eesti Vabariigi raamatupidamise seadus koos aastaaruande lisadega (RT I 2002, 102, 600), mille § 5 lõige 3 järgi peetakse raamatupidamisearvestust tekkepõhiselt ning rahandusministri kehtestatud juhendid.

Tekkepõhine arvestusprintsiip — majandustehinguid kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud.
Järgmiste perioodide eest ettemakstud tulusid ja kulusid ei kajastata aruandeaasta tuluna ega kuluna.
Aruannete koostamisel määratakse kindlaks aruandeperioodi (2003.a.) tulud ja kulud.
Tervishoiualase majandustegevuse aruanne koosneb:
tervishoiuasutuse tuludest;
tervishoiuasutuse kuludest;
majandusaasta tulemist.
Tulu - aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb vara suurenemine või kohustuste vähenemine.
Kulu - tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb vara vähenemine või kohustuste suurenemine.
Majandusaasta tulem – kõigi tulusummade ja kulusummade vahe; FIE-del on see majandusaasta brutotulem, sest sellest arvestatakse veel maha tulumaks (26%).

TULUD
Arvestatakse majandustehingu toimumisel (tervishoiuasutustes teenuste eest arve väljakirjutamisel).
Rida 02 – osutatud terviseuuringud, protseduurid ja raviteenused.
Rida 03 – lepinguga/lepinguta ambulatoorne (üld- ja eriarstiabi) ja statsionaarne arstiabi. Siia hulka arvestatakse ka ööpäevaringse valveloleku tasu ravikindlustusega hõlmatud isikutele vältimatu abi osutamiseks (sotsiaalministri 1998. aasta 03. märtsi määruse nr 16 ja 1998. aasta 28. detsembri määruse nr. 72 järgi).
Rida 04 – ambulatoorne ja statsionaarne hooldusravi.
Rida 05 – ambulatoorne, statsionaarne ja sanatoorne taastusravi kehtiva terviseuuringute ja raviteenuste hinnakirja järgi.
Rida 06 – vastavalt sotsiaalministri määrusele ja lepingule haigekassaga; sh koolitervishoid
Rida 07 – riiklikud ja kohalikud terviseedendamise projektid.
Rida 09 – ravikindlustuseta isikute eest tasutud raviteenused.
Rida 10 – kõik ettevõtluse vormid.
Rida 11 – tasulised teenused sotsiaalministri või tervishoiuasutuse kehtestatud tingimuste ja hinnakirja alusel (stomatoloogiline teenus; tervisetõendid; meditsiinikoolide praktikantidele ja Tartu Ülikooli residentidele praktikakoha võimaldamise tasu; isikute hooldustasud; honorarid; kunstlik viljastus jm tasulised tervishoiuteenused), kõik ettevõtluse vormid.
Rida 13 – visiiditasu kehtestatud korra järgi.
Rida 14 – voodipäevatasu kehtestatud korra järgi.
Rida 15 – tasulised teenused sotsiaalministri või tervishoiuasutuse kehtestatud tingimuste ja hinnakirja alusel (stomatoloogiline teenus, tervisetõendid, isikute hooldustasud, honorarid, kunstlik viljastus jm tasulised tervishoiuteenused).
Rida 17 – asutuse iseseisva struktuuriüksuse koolitusteenus, asutuse töötajate poolt tasutud omaosalus koolitusel. Siin ei arvestata tervishoiuasutuse ruumide rentimist koolituse korraldamiseks.
Rida 18 – asutuse töötajate toitlustamine, toitlustamine väljapoole, auto ja bussi kasutamine, tervisekeskuse teenused (nt jõusaal, bassein, solaarium) jm.
Rida 19 – edasimüügi eesmärgil ostetud ja ilma lisatöötluseta edasimüüdud kaubad (nt kilesussid, telefonikaardid jne).
Ridadel 22, 28, 33 loetakse I grupiks – maa, rajatised, ehitised ja
II grupiks – meditsiiniaparatuur, masinad, seadmed ja inventar.
Read 23, 29 – kiirabi tegevuskulud, põhivara remondikulud, kommunaalteenuste kulud jt. Täidetakse tegelike laekumiste põhjal.
Read 25, 30 – täidetakse tegelike laekumiste põhjal.
Reale 26 (sihtfinantseerimine riigi eelarvest - Muud) – märgitakse muu hulgas ka mittekindlustatute vältimatu abi kompensatsioon.
Reale 34 (sihtfinantseerimine haigekassast - Muud) – märgitakse muu hulgas ka perearsti-eksami sooritamise järgselt haigekassast igakuisele makstav lisatasu
Rida 36 – põhivara müügist arvestatud tulu ja likvideerimise kulu (kulum) vahe.
Rida 37 – viivised ostjatele esitatud, kuid tähtajaks tasumata nõuetelt; lepingutingimuste rikkumise eest arvestatud trahvid.
Rida 38 – arvutatakse Eesti Panga päevakursi alusel (raamatupidamise seadus § 26 lg 2).
Rida 39 – rahalised annetused, kingitused, dotatsioon mittepõhitegevusele, sponsorsummad nii juriidilistelt kui füüsilistelt isikutelt.
Rida 40 – igasugune (seadmed, autod, ruumid, garaažid jne) renditulu. Renditulu arvestamise aluseks on leping ja korrektselt vormistatud arve raamatupidamiseseaduse alusel.
Rida 41 – tulu, mis ei ole kajastunud eelmiste perioodide raamatupidamise arvestuses.
Rida 44 – intressitulu pikaajalistelt laenudelt, kapitalirendilt, soetatud võlakirjadelt, kaasa arvatud väärtpaberite börsitehingutest saadud tulu; siia reale märgitakse ka FIE-del erikontolt väljavõetud rahasumma.
Rida 45 – pangaintresside tulu, dividendide tulu, kasum lühiajalistelt investeeringutelt jt.
Rida 46 – ühekordsed tulud, mis ei ole seotud põhitegevusega ja on oma esinemissageduse poolest haruldased (kindlustushüvitised, kasum ettevõtte struktuuriüksuse müügist jms).

TEGEVUSKULUD
Rida 48 – tooted, pooltooted ja detailid, samuti väikevahendid, instrumendid, mis ei kuulu põhivara hulka.
Rida 49 – eraldi reana tuua välja veri ja vere preparaadid.
Rida 51 – anestesioloogia ja intensiivravi vahendid, silmamaterjalid, traumatoloogilised ja ortopeedilised vahendid, uroloogilised vahendid, sondid, torakaalkateetrid, nõelad, süstlad, perifeersed veenikanüülid, mandräänid, infusiooni- ja transfusioonisüsteemid, skalpellid ja skalpelliterad, käepidemed, operatsioonivahendid, õmblusmaterjal, põetus- ja hooldusvahendid, haavamaterjalid, ligniin, marli, vatt, laborivarustus, abimaterjalid (analüüsitopsid ja karbid, katted, õlid, geelid, pastad, soolad, aparatuuri abivahendid, kummitooted, verekotid, sterilisatsiooni abivahendid).
Rida 53 – röntgenfilmid, kontrastained, röntgeni kemikaalid.
Rida 54 – läätsed, kuuldeaparaadid, südameklapid, oksügeneraatorid, stimulaatorid, endoproteesid, hambaplommid, hamba täitematerjalid.
Rida 55 – meditsiiniline gaas, hapnik.
Rida 56 – meditsiinilise kuluinventari maksumus on määratud tervishoiuasutuse raamatupidamise sise-eeskirjas, s.o. väheväärtuslik meditsiiniline kuluinventar.
Rida 57 – ühekordsed ja väheväärtuslikud meditsiinilised vahendid (ühekordne operatsiooniriietus, kindad, maskid, mütsid, põlled, mähkmed, operatsioonilinad, kitlid).
Rida 58 – EKG paber, sonograafiapaber, pesemis-puhastusvahendid, meditsiinitrükised, blanketid, patareid jm.
Rida 59 – tervishoiuteenused väljastpoolt asutust (ostetud terviseuuringud, protseduurid, analüüsid).
Rida 61 – ostetud infotehnoloogiateenused (hoolduslepingud, tarkvara, võrguvahendid, arvutid-seadmed, installeerimine, konsultatsioon, hooldusmaterjalid, printeritahm, infotehnoloogia kuluinventari soetus).
Rida 62 – õigusabi, konsultatsioonid, suhtekorraldus.
Rida 63 – ostetud raamatupidamis- ja audiitorteenus.
Rida 64 – ostetud toitlustusteenus.
Rida 65 – ostetud pesu pesemise teenus.
Rida 66 – ostetud transporditeenus, taksoteenus.
Rida 67 (mittemeditsiiniteenused - Muud) – on ka renditud seadmete ja kabineti sisustuse rendi eest makstud summad.
Read 74, 84 – prügivedu, muru niitmine, lillede istutamine, lume koristus jne.
Read 75, 85 – detailplaneeringu kulud, remondimaterjalid, sanitaar-tehnilised materjalid, elektrimaterjalid, ostetud remonditeenus, projektid.
Read 76, 86 – hoonete kindlustus.
Read 78, 88 – liftide hooldusteenus, hoonete tehniline hooldus, ruumide korrashoid ja koristamine, majapidamisgaas, lilled ruumidesse jne.
Rida 89 – asutuse transpordivahendite ülalpidamine (kütus ja määrdeained, parkimistasud, kindlustusmaksed, isikliku sõiduauto kasutamise kulud, remont, varuosad, kasutusrent, hooldus, tehnoülevaatus, registreerimine).
Rida 92 – omatoitlustamine (koos toiduainete maksumuse ja transpordiga), toiduainete keemiline analüüs, toidunõud, kööginõud.
Rida 93 – pesu pesemiseks vajalikud kulud oma pesumaja puhul.
Rida 94 – kantselei-, posti-, lauatelefonide, fakside, mobiiltelefonide kulud, paljundamiskulud, ajalehed, ajakirjad, raamatud, trükised, elektrooniline ajakirjandus.
Rida 97 – meditsiinilise aparatuuri remont ja hooldus.
Rida 98 – masinate, seadmete ja muu inventari remont ning hooldus.
Rida 99 – arvutustehnika remont ja hooldus.
Rida 100 – bürooinventari, ruumide kuluinventari, ruumitarvikute, mittemeditsiinilise kuluinventari soetus.
Rida 101 – voodipesu, madratsid, padjad jne.
Rida 102 – eririietus töösisekorra-eeskirja järgi (personali ameti-eririietus, nt ühekordsed kummikindad jm).
Rida 103 – peavad olema määratud tervishoiuasutuse raamatupidamise sise-eeskirjas (vastuvõtukulud, kuulutused, reklaamikulud, tulumaks vastuvõtukuludelt).
Rida 104 (Tööjõukulud) – asutuse kulu, mida tööandja arvestab kõikidele töötajatele aruandeperioodil tehtud töö eest, kõik arvestatud töötasu liigid (s.h toetused, hüvitised, erisoodustused), mis maksustatakse sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga.
Rida 105 – siia kantakse aasta jooksul asutuse töötajatele makstud töötasud kokku (s.t. palgad, puhkusetasud, preemiad, lõpparved; välja arvatud FIE enda töötasu, sest tema töötasuks on tervishoiuteenuste osutamisest tekkiv aasta tulem (tulude ja kulude vahe – rea 136 summa)).
Reale 106 – töötasudelt (rea 105 summalt) arvestatud sotsiaalmaks + FIE-l enda eest makstud sotsiaalmaks.
Reale 107 – töötasudelt (rea 105 summalt) arvestatud töötuskindlustusmaks (0,5 %). NB! FIE enda eest tööstuskindlustusmaksu ei maksa juhul, kui ta on end kandnud äriregistrisse või registeertud elukohajärgses Maksu- ja Tolliameti piirkondlikuaksukeskuses FIE-na.
Reale 108 – seisuga 3112.2003 ülesjäänud PUHKUSEKOHUSTUSE SUMMA (arvestatakse saamata puhkusepäevade ja keskmise päevatasu alusel) KOOS SELLELT ARVESTATUD SOTSIAAL- JA TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSUGA (kokku 33,5%); antud reale võib kirjutada ka negatiivse summa.
Reale 109 – VÄLJAMAKSTUD ERISOODUSTUSED + ERISOODUSTUSTELT ARVESTATUD MAKSUD (vastavalt erisoodustuste puhul spetsiifiliselt arvestatavale tulumaksule 26/74 ja sotsiaalmaksule).
Rida 110 – töölähetuste kulu valitsuse kehtestatud piirmäärades.
Rida 111 – tervishoiuasutuse töötajate koolitus (s.h tasemekoolitus), asutuse iseseisvas struktuurüksuses korraldatud koolitus, koolitus välisriikides jne.
Rida 112 – aruandeperioodil arvestatud materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja käibevara allahindlussumma.
Rida 114 – hoonete ja elumajade kulum, rajatiste ja ülekandeseadeldiste kulum.
Rida 115 – transpordivahendite kulum.
Rida 116 – arvutustehnika kulum.
Rida 117 – meditsiiniseadmete, majandusinventari, mööbli, bürooinventari jne kulum.
Rida 118 – sellest meditsiiniseadmete kulum.
Rida 119 – sh kapitalirendilepinguga omandatud meditsiiniseadmete kulum.
Rida 123 – kahjum põhivara müügist, mahakandmisest ja üleandmisest.
Rida 127 – koos tulumaksuga.
Rida 128 – saastetasu, vee erikasutuse tasu, kulud ettevõtluseks mittevajalike teenuste eest, vara soetamisest, riigilõiv, pangaülekannete kulu, lootusetud võlad õigusaktide järgi, personali kindlustuskulud, tolliteenused, kapitalirendi sõlmimistasu, tegevuslitsensid jne.
Rida 129 – tasutud käibemaks.
Rida 134 (Muud finantskulud) – siia kantakse AS-de ja OÜ-de aktsionäridele makstud dividendidelt kinnipeetav tulumaks; FIE-l erikontole (remondiks, põhivara ostuks kogudes vm ettevõtlusega seotud otstarbeks) pandud raha.
Rida 135 – ühekordsed kulud, mis ei ole seotud põhitegevusega.
Rida 136 – puhaskasum (-kahjum) – kõigi tulusummade ja kulusummade vahe = (rida 01 - rida 47)

Tabel 3 – Immateriaalse ja materiaalse põhivara liikuminetäidetakse tuhandetes kroonides
Veerud 1 ja 7 – koosnevad ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest (kohaleveo, paigaldamise ettevalmistuse, paigalduse, käikulaskmise ja projekteerimise väljaminekud).
Veerg 2 – aruandeaastal ostetud materiaalne põhivara (ka mitterahaliste sissemaksete, näiteks aktsiate eest), mis võeti esmakordselt kasutusele Eestis, s.t. selles veerus kajastatakse ka põhivara, mis on varem olnud kasutusel teistes riikides.
Veerg 3 – ostetud, varem Eestis kasutusel olnud põhivara, põhivara üleshindluse summa, põhivara väärtuse tõus kapitaalremondi või renoveerimise tulemusena, põhivara ümberstruktureerimine (näiteks kui aasta algul oli põhivara klassifitseeritud kui transpordivahend ja aasta lõpul klassifitseeriti ümber masinate ja seadmete alla, siis näidatakse sissetulek rea "masinad, seadmed ja inventar" veerus 3 "muud" all ja väljaminek rea "transpordivahendid" veerus 6 "muud" all).
Veerg 4 – aruandeaastal müüdud materiaalne põhivara (ka mitterahaliste sissemaksete, näiteks aktsiate eest) soetusmaksumuses.
Veerg 5 – mahakandmisaktiga põhivarast väljaarvatud vara soetusmaksumuses.
Veerg 6 – põhivara allahindluse summa, põhivara ümberstruktureerimine vms.
Veerg 8 – soetusmaksumus aasta lõpul miinus akumuleeritud kulum.
Veerg 9 – veerus "Müük (müügihinnas)" näidata müüdud põhivara müügihinnas ilma käibemaksuta.

Rida 01 – Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad arenguväljaminekud ja ostetud kontsessioonid, frantsiisid, patendid, litsentsid, kaubamärgid; immateriaalne põhivara kajastatakse jääkmaksumuses.
Rida 05 – siin näidatakse ka koos riistvaraga soetatud tarkvara.
Rida 08 – Kapitalirent on rendileping, mille puhul kõik materiaalse vara omandiõigusega seotud riskid ja tulud kanduvad olulises osas üle rentnikule. Kapitalirendi puhul omandab rentnik rendimaksete eest õiguse materiaalse vara kasutamiseks lepinguga kindlaksmääratud aja jooksul.
Kapitalirendi puhul näitab rentnik liisinguobjekti koguväärtuse ilma intressita (summa, millega põhivara arvele võetakse, k.a väljaostumaksete maksmata summa). Väärtust tuleb hakata näitama sellest päevast, kui kaup on tarnitud rentnikule.
Kapitalirendilepingutega omandatud meditsiiniseadmete koguväärtus näidatakse real 08 ainult üks kord, s.t. ainult esimesel rentimise aastal. Järgmisel aastal näidatakse eelmisel aastal kapitalirendilepingutega omandatud meditsiiniseadmete koguväärtus juba real 07.

Järgnevad nummerdatud punktid juhendavad kapitalirendi kohta käiva rea 08 veergude täitmist:
1. Ei täida, kuna aasta algul pole kapitalirendilepingutega omandatud meditsiiniseadmetel soetusmaksumust.

2. Aruandeaastal kapitalirendilepingutega omandatud uute meditsiiniseadmete koguväärtus.

3. Aruandeaastal kapitalirendilepingutega omandatud, varem kusagil mujal kasutuses olnud meditsiiniseadmete (n.ö. kasutatud seadmete kapitalirent) koguväärtus.

4. Aruandeaastal kapitalirendilepingutega omandatud samal aastal müüdud seadmed, arvestatuna soetusmaksumuses.

5. Aruandeaastal kapitalirendilepingutega omandatud meditsiiniseadmetest samal aastal mahakantud seadmed (näit. hävimise korral), arvestatuna soetusmaksumuses.

6. Aruandeaastal kapitalirendilepingutega omandatud meditsiiniseadmete allahindluste summa.

7. = 2. + 3. - 4. - 5. - 6.

8. = 7. – lk. 4, rida 119.

9. Veerus 4 näidatud müüdud meditsiiniseadmete müügihind ilma käibemaksuta.

SA-del, AS-del ja OÜ-del palume kapitalirendilepingutega omandatud meditsiiniseadmete puhul rea 8 täitmisel arvestada, et soovime sellel real näha kap.rendiga omandatud med.seadmeid vaid esimesel soetusaastal, mistõttu tuleb nende soetusmaksumus teise bilansiaasta alguses kanda juba reale 07 (med.seadmed) ka siis, kui nende eest kapitalirendi maksmine veel lõppenud pole.

Rida 09 – Maa soetusmaksumus aasta lõpul peab võrduma jääkmaksumusega (veerg 7 = veerg 8). Siin näidatakse ka maa kasutusõigus, samuti kulutused maaparandusele ja maakorraldusele.
Rida 10 – oma tarbeks ehitatavatele, pooleliolevatele objektidele tegelikult tehtud väljaminekud.
Rida 11 – materiaalse põhivara eest hankijatele tehtud ettemaksed (k.a ehitusettevõttele tehtud ettemaksed).

Tabel 4 – Personaalarvutite kasutamine
Töötajate jaotamisel ametirühmadesse kasutatakse tabeli 1 pearühmadesse jaotamise põhimõtteid.

Veerg 2 – näidatakse nende töötajate arv, kes kasutas tööks vähemalt üks kord nädalas personaalarvutit, kusjuures pole oluline, kas arvuti oli ainult ühe töötaja kasutuses või kasutasid seda mitu töötajat.
Veerg 3 – näidatakse veerust 2 nende töötajate arv, kes kasutas vähemalt korra nädalas internetti (info hankimiseks, andmete edastamiseks jne).

Tabel 5 – Asutuses kasutusel olevate personaalarvutite arv
Rida 01 – asutuses kasutusel olevate personaalarvutite arv aruandeperioodi lõpul sõltumata omandivormist (asutusele kuuluvad, liisitud, laenatud jne).
Rida 02 – reast 01 internetiga ühendatud personaalarvutite arv. Internetiühenduse puhul arvestatakse kõiki ühendusviise – sissehelistamine, püsiühendus telefoniliini või kaabel-TV kaudu, traadita internet jne.