Vormi Tervishoiualane majandustegevus (2004) juhend

TERVISHOIUALASE MAJANDUSTEGEVUSE ARUANDE TÄITMISE JUHEND



Statistiline aruanne “Tervishoiualane majandustegevus” esitatakse kõikide tervishoiuteenuste osutajate kohta vastavalt osutaja tüübile ja omaniku liigile. Aruandekohustuslased on kõik asutused, mis osutavad tervishoiuteenuseid isegi kui nende põhitegevus pole tervishoid.
Aruanne täidetakse ja esitatakse veebipõhises tervishoiualase statistika kogumise keskkonnas A-veeb.


ARUANDE ESILEHT

Aruande esilehel ei märgita aruannet esitava juriidilise isiku üldandmeid. Üldandmed esitatakse eraldi tervishoiustatistilise aruandena „Tervishoiuteenuse osutaja üldandmed“ sotsiaalministri määruse „Tervishoiustatistiliste aruannete vormid ning nende esitamise kord“ lisa 13 kohaselt. Majandustegevuse aruanne ja üldandmed ühendatakse A-veebi keskkonnas automaatselt. Samas peab aruande kinnitamise hetkel kontrollima varem esitatud üldandmete kehtivust ja vajadusel neid parandama.

Aruande esilehele märgitakse majandusaasta algus ja lõpp.
Kui asutus alustas tegevust aruandeaasta kestel, siis tuleb märkida ära majandustegevuse alustamise täpne kuupäev. Samal põhimõttel tuleb vajadusel märkida majandustegevuse lõpetamise kuupäev.
Kui aruandeaastal majandustegevus puudus, siis tuleb täita vastav lahter, märkides sinna 1.

Esilehele märgib aruande täitaja oma nime, telefoni ja e-maili.



1. PERSONAL

Tabeli ametialade jaotuse aluseks on Ametite Klassifikaator, mis põhineb rahvusvahelisel klassifikaatoril ISCO-88.

Kui juriidilise isiku põhitegevusala e asutuse tegevus, millele kulub kõige rohkem töötunde on tervishoiuteenuse osutamine, siis tuleb personali tabelis ära märkida kõik asutuse töötajad (näiteks ka asutuses töötavad klienditeenindajad).
Kui põhitegevusalaks ei ole tervishoid, siis märgitakse üksnes see osa personalist, kes otseselt tegeleb meditsiiniga.

1. JUHID
Juhid on personali tabelis grupeeritud järgnevalt:

Rida 02 - nõukogu liikmed.

Rida 03 – direktorid ja juhatajad e isikud, kes on organisatsiooni eesotsas ning määravad kindlaks ja formuleerivad tegevussuunad ja –plaani, juhivad ja koordineerivad organisatsiooni üldist tegevust ja kannavad vastutust sooritatud tööde ja saavutatud tulemuste eest (nt asutuste juhataja, ettevõtte peadirektor, polikliiniku juhataja, juhatuse liige ja direktori asetäitjad, kui nad ei ole põhitegevuse juhid).
Väikefirmades, kus direktoriks või juhatajaks on peamiselt tervishoiualast tööd tegevad isikud (nt. perearsti või hambaarsti kabinetid), siis tuleb nende andmed märkida põhitegevuse juhtide alla vastava eriala reale.

Rida 04 – põhitegevuse juht on meditsiinilise haridusega juht: arst, hambaarst, õde või ämmaemand, kes on hõivatud nii juhtimis- kui ka ravitegevuses, kuid juhtiv töö võtab tema tööajast rohkem kui 50% (peaarst, ravijuht, õendusala juht, osakonnajuhataja).
Põhitegevuse juhi andmed tuleb märkida tema meditsiinilise eriala järgsele reale. Näiteks: Asutuses töötab neuroloog, kellel kulub juhtiva töö peale umbes 80% tööajast. Siis tuleb andmed tema kohta esitada tabeli 26. real.

Põhitegevuse juhid on aruandes jaotatud (read 05 + 43 + 47 +88 + 91):

Rida 05 – juhina töötavad arstid on isikud, kes töötavad arstina ning tegelevad juhtiva tööga. Juhtiv töö võtab tööajast rohkem kui 50%. (Read 06 + … + 42).

Rida 43 – juhina töötavad hambaarstid (Read 44+ 45+46).

Rida 48 – kõrgharidusega õendusala juhid (Read 49 + … + 67).
Rida 68 – kesk-eriharidusega õendusala juhid (Read 69 + …. + 87).

Rida 89 – kõrgharidusega ämmaemandad.
Rida 90 – kesk-eriharidusega ämmaemandad.

Rida 91 – muude alade juhid on nt haldusdirektor, majandusosakonna juhataja, peafinantsist, peaökonomist, pearaamatupidaja, personalijuht jt.


2. TERVISHOIU TIPPSPETSIALISTID
Kui arst, hambaarst, õde või ämmaemand ei tegele juhtiva tööga või juhtiv töö võtab tema tööajast vähem kui 50%, siis tuleb andmed tema kohta märkida tervishoiu tippspetsialistide all vastava eriala real.

Tervishoiu tippspetsialistid on jaotatud:
Read 95, 97, ...,167 – arstid, täidetakse ilma residentideta.
Read 96, 98, …,168 – residendid, näidakse selle eriala real, millele ta spetsialiseerub, sõltumata osakonda-dest, kus ta töötas. Täidetakse juhul, kui resident saab oma töö eest raha.

Read 171 + 173 + 175 – hambaarstid, täidetakse ilma residentideta.
Read 172 + 174 + 176 – hambaarst-residendid.

Read 179, 180, … 179 – kõrgharidusega õed.
Read 199, 200, … 217 – kesk-eriharidusega õed.

Rida 219 - kõrgharidusega ämmaemandad.
Rida 220 - kesk-eriharidusega ämmaemandad.


7. MUUDE ALADE SPETSIALISTID
Rida 245 – muude alade tippspetsialistid on mittemeditsiinilistel erialadel töötavad tippspetsialistid (kõrghari-dusega: jurist, raamatupidaja, audiitor, suhtekorraldaja, arhivaar, statistik, ususpetsialist, informaatik, andme-baasi analüütik, tarkvarainsener, programmeerija jm).
Rida 246 – muude alade keskastmespetsialistid ja tehnikud on mittemeditsiinilistel erialadel töötavad kesk-astmespetsialistid ja tehnikud (keskeriharidusega: raamatupidaja, arhivaar, raamatukogutöötaja, arvutispetsialist, arvutiseadmete operaator, tarkvara tehnik, süsteemianalüütiku abi, andmebaasi analüütiku abi, la-boritehnik, keemiatehnik jm).

8. AMETNIKUD
Rida 248 – kontoriametnikud (sekretär, arvestusametnik, varustus- ja transpordiametnik, statistikakodeerija jm).
Rida 249 – klienditeenindajad (telefonioperaator, registratuuri töötaja).

9. MUUD TÖÖTAJAD
Rida 251 – majapidajad ja toitlustusteenindajad (perenaine, kokad, turvamehed jt.).
Rida 252 – oskus- ja käsitöölised (ehitustööline, mehaanik, lukksepp, tisler, õmbleja jm).
Rida 253 – seadme- ja masinaoperaatorid (nt. katlaoperaator, sõiduautojuht, kiirabiauto juht).
Rida 254 – lihttöölised (koristajad, pesupesija, triikija, nõudepesija, kojamees, transporditööline)


Veerg 1 – Aastakeskmine töötajate arv
(Arv märgitakse kahe kümnendkohaga, näiteks 18,06.)
Töötajata arvu hulka loetakse kõik need isikud, kes töötavad lepingu alusel ja saavad töö eest tasu (kas rahas või loonuspalgana). NB! Siia ei arvestata töövõtulepinguga töötavaid inimesi (töövõtulepinguga töötajate arv märgitakse eraldi veerus 6).
Töötaja, kes sama tööandja juures töötab suurendatud töökoormusega või teeb sama tööandja juures töövõtu-lepinguga (käsunduslepinguga) lisatööd, arvestatakse ühe isikuna.

Näide 1: Aastakeskmine töötajate arvu leidmine.
Aastakeskmine töötajate arv leitakse kuukeskmise kaudu. Kuukeskmise töötajate arvu leidmiseks sum-meeritakse kõigi töötajate tööpäevad, puhkepäevad ja töölt puudumise päevad (haigus, puhkus) ning ja-gatakse kalendrikuu päevade arvuga. Töötajate arv puhkepäevadel ja pühadel on võrdne puhkepäevale või pühale eelnenud tööpäeva töötajate arvuga. Lapsehoolduspuhkusel viibijaid arvesse ei võeta.

Leida asutuse kuukeskmine töötajate arv tjaan, kui asutuses töötas:

1.-10. jaanuar 14 töötajat
11. – 31. jaanuar 20 töötajat.
Jaanuari keskmine töötajate arv tjaan. on:

10 x 14 + 21 x 20 = 18,06
31

Aasta keskmine töötajate arv on:

taasta = tjaan. + ……+ tdets.
12

Kui asutuse majandustegevus algas või lõppes aruandeaasta kestel, siis arvutatakse aasta keskmine töötajate arv ikkagi aasta e 12 kuu keskmisena. Näiteks kui asutuse majandustegevus kestis 5 kuud, siis leitakse kuu-keskmine töötajate arv iga viie kuu kohta ning aastakeskmise leidmiseks sumeeritakse viie kuu keskmised ja jagatakse 12-ga.


Veerg 2 - Aastakeskmine töötajate arv, taandatud täistööajale. (Arv märgitakse kahe kümnendkohaga, näiteks 51,56.)

Töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötavad isikud jaotatakse täis ja osalise töö-ajaga töötajateks. Aruandeperioodi jooksul tööandja koosseisu nimekirjas olnud lapsehoolduspuhkusel viibijaid (kuni lapse 3-aastaseks saamiseni) ei arvata täis- ja osaajatöötajate hulka.

Täisajatöötaja on isik, kelle töönädala pikkus on 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töösisekorra eeskirja järgi.
Osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädalaga/kuuga; kes töötab ajuti-selt osalise tööajaga tööandja algatusel.
NB! Siia ei arvestata töövõtulepinguga töötavaid inimesi.

Aastakeskmine arv leitakse kuukeskmiste kaudu. Kuukeskmise töötajate arvu taandatuna täistööajale leidmiseks arvutatakse töötajate (lapsehoolduspuhkusel viibijateta) kogu kalendaarne ajafond päevades ja jagatakse see kalendrikuu päevade arvuga. Kalendaarse ajafondi leidmiseks summeeritakse iga töötaja kõik tööpäevad, puhkepäevad ja töölt puudumise päevad (haiguspäevad, puhkusepäevad jt). Töötajate arv puhkepäevadel ja pühadel loetakse võrdseks puhkepäevale või pühale eelnenud tööpäeva töötajate arvuga.

Osaajatöötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud ajaga (näiteks töötaja, kes töötab lepingu järgi 20-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,5-na). Kui töötajal on seaduse või töösisekorra eeskirja järgi näiteks 35 tunnine töönädal, siis loetakse ta täisajaga töötajaks.

Näide 2: Kuidas taandada keskmist töötajate arvu täistööajale?
Normaaltööaeg ettevõttes – 8 tundi päevas. Leida ettevõtte töötajate keskmine arv kuus, kui ettevõttes töö-tas:
*1.-15.oktoobrini 30 täisajatöötajat (40h nädalas),
*16.-31.oktoobrini 50 täisajatöötajat (40h nädalas),
*1.-31. oktoobrini 10 täisajatöötajat (35h nädalas),
*1.-31.oktoobrini 1 osaajatöötaja 6 tundi päevas – 0,75na,
*1.-15.oktoobrini 1 osaajatöötaja 4 tundi päevas – 0,50na,
*1.-31.oktoobrini 1 osaajatöötaja 2 tundi päevas – 0,25na.


Oktoobrikuu täisajatöötajate keskmine arv, taandatud täistööajale :

15x30 + 16x50 + 31x10
---------------------------------- = 50,32
31

Oktoobrikuu osaajatöötajate keskmine arv, taandatud täistööajale:

0,75x31 + 0,5x15 + 0,25x31
---------------------------------------- = 1,24
31

Kõikide töötajate keskmine arv, taandatud täistööajale:

50,32 + 1,24 = 51,56

Analoogselt leitakse kõigi kuude täistööajale taandatud töötajate keskmine arv. Aastakeskmise töötajate ar-vu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate keskmised arvud ja jagatakse 12-ga.

Kui asutuse töötajate arv ja nende töökoormus aasta jooksul on suhteliselt stabiilne, võib aastakeskmist täisajale taandatud töötajate arvu leida ka alljärgnevalt:
Näide 3: Asutuses töötab 3 hambaarsti, kellest 2 täiskoormusega ja 1 veerand-koormusega, veergu 2 lä-heb arv 2,25; siinjuures pole tähtis: kas puhkus võeti välja või ei, ega ka haiguse tõttu töölt eemal viibimi-ne.
Näide 4: Asutuses töötas aasta jooksul keskmiselt taandatuna täistööajale 3,75 perearsti, kuna 3 neist kuulusid asutuse nimekirja ja töötasid täiskoormusega terve aasta, 1 aga tuli asutusse alles II kvartali al-gusest.


Veerg 3 - aastas tegelikult töötatud tundide arv.
Kogu aasta täistööajaga ja osalise tööajaga töötajate tegelikult töötatud tundide arv. Siia ei arvestata töövõtulepinguga töötajate töötunde.
Siia kuuluvad ka lisaks töötatud tunnid (ületunnid). Aga siia ei kuulu tasustatud, kuid tegelikult mittetööta-tud tunnid (puhkuse ja haiguse aeg jt), samuti lõunavaheajad, tööle tuleku ja töölt mineku aeg jms tööaja koosseisu otseselt mittekuuluv aeg.

Veerg 4 - sh ületundide arv.
Siia märgitakse tegelikult töötatud tundide arvu hulgast ületundidena töötatud tunnid. (v4 < v3)

Veerg 5 – töövõtulepinguga töötajate aastakeskmine arv.
Töövõtulepinguga töötaja on isik, kellega on sõlmitud töövõtuleping ja kelle töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja.
Töövõtulepinguga töötajate aastakeskmine arv leitakse analoogselt veerus 1 oleva aasta keskmise töötajate arvuga.

Veerg 6 – töövõtulepinguga töötajate aastas tegelikult töötatud tundide arv.
Kui tööaja kestus on määramata, siis kasutatakse töötundide määramiseks eksperthinnangut.
Näide 5: Psühhiaatriaarstiga sõlmiti leping 1. oktoobrist kuni 31. märtsini (6 kuud). Brutotasuks oli 40 000 kroo-ni. Et psühhiaater kuulub tervishoiu tippspetsialistide hulka, siis tuleks teda võrdsustada kõnesoleva asutuse tippspetsialistiga. Selles asutuses oli täistööajaga tippspetsialisti brutopalk 10 000 krooni kuus. Psühhiaater töötas hinnanguliselt 40 000 : 10 000 = 4 kuud. Et leping oli sõlmitud kuueks kuuks, siis psühhiaatri töökoormus oli kuus 4 : 6 = 0,67. Tööandja töösisekorra eeskirja järgi kehtestatud tööajanorm on 8 tundi päevas. Seega psühhiaater töötas 8 x 0,67 = 5,4 tundi päevas. Tegelikult töötatud tundide arv kuus saadakse 5,4 ja vastava kuu tööpäevade arvu korrutisena (näiteks oktoobris töötas psühhiaater 5,4 x 21 = 113,4 tundi). Viimaks sum-meeritakse kõikide töötatud kuude töötunnid.

Veergudesse 7 - 14 tuleb märkida tasud aasta kohta kokku, mitte kuu kohta. Nendes veergudes võetakse arvesse nii täis- kui osalise ajaga töötajatele kui ka töövõtulepinguga töötajatele makstud tasud ja hüvitised.
NB! Kõik rahasummad märgitakse kroonides.


Veerg 7 - aasta põhitöötasu (lepingujärgne). S.o. põhitöötasu, mis on kindlaks määratud töölepinguga (aja-tööpalk, tükitööpalk).

Veerg 8 - regulaarne lisatasu. Aasta jooksul igakuiselt makstav preemia, lisatasu ületundide, õhtuse töö, öö-töö ja puhkepäevadel töötamise eest, lisatasu rasketes ja tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kvalifi-katsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarselt makstavad lisatasud). Siia ei kuulu ühekordsed preemiad täht-päevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma jm mitteregulaarsed lisatasu.

Veerg 9 - mitteregulaarne lisatasu ja preemia.
Siia alla kuuluvad kõik kvartalipreemiad, aastapreemiad, tulemustasud, väärtustasud jm mitteregulaarselt makstavad lisatasud ja preemiad, mille arvestamise aluseks on olnud töötatud aeg.

Veerg 10 – tasu tegelikult töötatud aja eest.
Siia hulka ei arvestata puhkusetasu, puhkusetoetust, õppepuhkuse tasu, hüvitisi töölepingu lõpetamise korral ( = v7+v8+v9).


Veerg 11 - tasu mittetöötatud aja eest.
Puhkusetasud ja toetused; tööseisakutasud; streigi ja töösulu ajal makstavad tasud; tasemekoolitusel või töö-alasel koolitusel viibimise ajal makstud tasu ja muude mittetöötatud päevade tasud. Siia alla kuuluvad ka töö-andja hüvitised ja toetused: hüvitised töösuhete lõpetamisel; tööandja toetused arstiabi kasutamise korral; ühekordne toetus juubeli, sünni ja surma puhul; stipendiumid ja õppemaksed töötajatele jm lisatasud ja toetused, mille arvestamise aluseks ei ole olnud töötatud aeg.
Siia ei kuulu tööandja hüvitis haigestumise, tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul, need tuuakse eraldi välja vee-rus 12.

Veerg 12 - tööandja hüvitis haigestumise, tööõnnetuse või kutsehaiguse puhul. Siia alla kuuluvad töö-andja poolt tasutud hüvitis haigestumise, tööõnnetuse või kutsehaiguse puhul. Siia ei kuulu ravikindlustuse ar-velt makstud hüvitised.

Veerg 13 – loonustasu.
Tasu tootena või teenusena
: Siia kuuluvad toit ja jook töötajale; riietus ja jalatsid jm; töötaja eluasemega seotud haldus- ja kommunaalteenused (elekter, gaas, vesi, küte, side jm); kui töötaja on saanud toote või teenuse alandatud hinnaga, näidata hinnavahe; tööandja tasutud tarbekauba ostmise laenuintress.
Tasu töötajatele majutamise ja eluasemega seotud kulutusteks. Siia kuuluvad tööandja omanduses olevate majade, korterite haldamisega seotud kulud (hooldusremondi, kindlustuse ja majandamise kulu); toetused oma töötajatele majutamisega seotud kulude katteks (rent); eluasemelaenu intressi
tasumine.
Tööandja auto kasutamine isiklikuks tarbeks. Siia kuulub isikliku tarbimise osa tööandja autokulutus-test, mis hinnatakse proportsionaalse osana kogu auto kasutamisega seotud kulutustest (kütusremondi-, hooldus- ja rendikulud, kindlustus, parkimine jm).

Veerg 14 - FIE maksustatav tulu aasta kohta.
Füüsilisest isikust ettevõtja puhul (perearst, hambaarst jne) näidatakse tuluks või töötasuks tuludeklaratsiooni Vorm E (residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu) rida 12.
Siinjuures on eelduseks, et nii füüsilisest isikust ettevõtja osutab vaid tervishoiuteenuseid.
Kui lisaks tervishoiuteenusele osutatakse ka muid teenuseid, siis tuleb hinnata tervishoiuteenuse osakaal prot-sentuaalselt ja veergu 14 märkida hinnanguline summa.

2. MAJANDUSTEGEVUSE

Majandusaasta aruande koostamise aluseks on Eesti Vabariigi raamatupidamise seadus koos aastaaruande lisadega (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953), mille § 4 järgi peetak-se raamatupidamisearvestust tekkepõhiselt, ning rahandusministri kehtestatud juhendid.

Tekkepõhine arvestusprintsiip — majandustehinguid kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud.
Järgmiste perioodide eest ettemakstud tulusid ja kulusid ei kajastata aruandeaasta tuluna ega kuluna.
Aruannete koostamisel määratakse kindlaks aruandeperioodi tulud ja kulud.
Tervishoiualase majandustegevuse aruanne koosneb:
tervishoiuasutuse tuludest;
tervishoiuasutuse kuludest;
majandusaasta tulemist.
Tulu - aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb vara suurenemine või kohustuste vähenemi-ne.
Kulu - tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb vara vähenemine või kohustuste suurenemine.
Tulem - puhaskasum (-kahjum) — kõigi tulusummade ja kulusummade vahe.

Kui asutus ei osuta tervishoiuteenust põhitegevusena ja ei oska täpselt eristada oma tulude ja kulude jaotumist tervishoiuteenuse ja muu teenuse vahel, siis tuleb hinnata tervishoiu teenuse osakaal prot-sentuaalselt ja täita kõik lahtrid vastavalt osakaalule.


2.1. TULUD – summad märgitakse kroonides.

Arvestatakse majandustehingu toimumisel
(tervishoiuasutustes teenuste eest arve väljakirjutamisel).

Rida 00 – Eelmise aasta tulem, võib olla negatiivne.
Rida 01 – Tulud kokku
( = read 02+08+15+21+31+34+43+48).

Rida 02 – Tulud riigieelarvest ( = read 03+04+07).
Rida 03 – põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest. Põhivara - maa, rajatised, ehitised; ning meditsiiniapara-tuur, masinad, seadmed ja inventar.
Rida 04 – raviteenused, taastusravi, hooldusravi jne ( ? read 05+06)
Rida 05 – kiirabi tegevuskulud.
Rida 06 – ravikindlustuseta isikute raviteenused tasutud riigieelarvest.
Rida 07 – teenuseid, mis on mõeldud rahva üldise tervisliku olukorra parandamiseks erinevalt raviteenus-test, millega parandatakse tervisehädasid.

Rida 08 – osutatud terviseuuringud, protseduurid ja raviteenused ( = read 09+ … +14).
Rida 09 – lepinguga/lepinguta ambulatoorne (üld- ja eriarstiabi) ja statsionaarne arstiabi. Siia hulka arvestatak-se ka ööpäevaringse valveloleku tasu ravikindlustusega hõlmatud isikutele vältimatu abi osutamiseks (sot-siaalministri 03. märtsi 1998. aasta määruse nr 16 ja 28. detsembri 1998. aasta määruse nr. 72 järgi), hamba-ravi.
Rida 10 – ambulatoorne ja statsionaarne hooldusravi.
Rida 11 – ambulatoorne, statsionaarne ja sanatoorne taastusravi kehtiva terviseuuringute ja raviteenuste hin-nakirja järgi.
Rida 12 – vastavalt sotsiaalministri määrusele ja lepingule haigekassaga (sh koolitervishoid).
Rida 13 – põhivara sihtfinantseerimine. Põhivara - maa, rajatised, ehitised ning meditsiiniaparatuur, masinad, seadmed ja inventar. Samuti perearstide baasraha, mida võib kasutada nii arvuti kui auto ostuks, aga ka kom-munaalkuludeks.
Rida 14 – Kõik read Muud täidetakse koos Märkustega. Siia kuulub näiteks 1000 kr lisatasu nimistu kohta, kui perearst on sooritanud perearstieksami.

Rida 16 – Tulud omavalitsustest sh toetused, dotatsioonid (nt. vallapoolne majanduslik toetus perearstile).
Rida 17 – kui põhivara antakse omavalitsuse poolt tasuta, teha vastav märkus.
Rida 18 – raviteenused, taastusravi, hooldusravi jne
Rida 19 – ravikindlustuseta isikute eest tasutud raviteenused omavalitsuse eelarvest
Rida 20 – Toetused tervishoiuasutustest

Rida 21 – kõik ettevõtluse vormid va tervishoiuasutused
Rida 22 – välismaa institutsioonidelt saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine, finantsabi, dotatsioonid.
Rida 23, 25, 27 – rahalised annetused, kingitused, dotatsioon mittepõhitegevusele, sponsorsummad.
Rida 24 – tasulised teenused sotsiaalministri või tervishoiuasutuse kehtestatud tingimuste ja hinnakirja alusel (stomatoloogiline teenus, tervisetõendid, isikute hooldustasud, honorarid, kunstlik viljastus jm tasulised tervis-hoiuteenused), k.a. med.kooli praktikandile praktikakoha võimaldatud tasu).
Rida 26 – füüsilised isikud ( = read 27+ … +30).
Rida 28 – visiiditasu kehtestatud korra järgi.
Rida 29 – voodipäevatasu kehtestatud korra järgi.
Rida 30 – Muud tasud koos märkustega. Tasulised teenused sotsiaalministri või tervishoiuasutuse kehtesta-tud tingimuste ja hinnakirja alusel (stomatoloogiline teenus, tervisetõendid, isikute hooldustasud, honorarid, kunstlik viljastus jm tasulised tervishoiuteenused).

Rida 32 – asutuse iseseisva struktuuriüksuse koolitusteenus, asutuse töötajate poolt tasutud omaosalus kooli-tusel. Siin ei arvestata tervishoiuasutuse ruumide rentimist koolituse korraldamiseks.
Rida 33 – muud omatulud nt. omatoodanguna vere tootmine, andmete edastamine E-Geenile jm.

Rida 35 – immateriaalse põhivara müügi või likvideerimise kasum.
Rida 36 – materiaalse põhivara müügi või likvideerimise kasum.
Rida 37 – asutuse töötajate toitlustamine, toitlustamine väljapoole, auto ja bussi kasutamine, tervisekeskuse teenused (nt jõusaal, bassein, solaarium) jm. Edasimüügi eesmärgil ostetud ja ilma lisatöötluseta edasimüüdud kaubad (nt kilesussid, telefonikaardid jne). Viivised ostjatele esitatud, kuid tähtajaks tasumata nõuetelt; lepingu-tingimuste rikkumise eest arvestatud trahvid, viivisetulu (antud asutusele makstava rendi või üüri hilinemise tasu).
Rida 38 – igasugune (seadmed, autod, ruumid, garaažid jne) renditulu. Renditulu arvestamise aluseks on le-ping ja korrektselt vormistatud arve raamatupidamise seaduse alusel.
Rida 39 – viivised ostjatele esitatud, kuid tähtajaks tasumata nõuetelt; lepingutingimuste rikkumise eest arves-tatud trahvid.
Rida 40 – tulu, mis ei ole kajastunud eelmiste perioodide raamatupidamise arvestuses.

Rida 44 – intressitulu pikaajalistelt laenudelt, kapitalirendilt, soetatud võlakirjadelt, kaasa arvatud väärtpaberite börsitehingutest saadud tulu, aktsiatelt saadud tulu, erikontolt väljavõetud raha.
Rida 45 - pangaintresside tulu, dividendide tulu, kasum lühiajalistelt investeeringutelt jt.

Rida 48- ühekordsed tulud, mis ei ole seotud põhitegevusega ja on oma esinemissageduse poolest harulda-sed (kindlustushüvitised, kasum ettevõtte struktuuriüksuse müügist jms).


2.2. KULUD – summad märgitakse kroonides.

Rida 49 – Tegevuskulud
( = read 50+61+70+72+100+111+117+118+
+129+132).
Rida 50 – tooted, pooltooted ja detailid, samuti väikevahendid, instrumendid, mis ei kuulu põhivara hulka ( = read 51+53+54).
Rida 51 – eraldi reana tuua välja veri ja vere preparaadid.
Rida 53 – anestesioloogia ja intensiivravi vahendid, silmamaterjalid, traumatoloogilised ja ortopeedilised va-hendid, uroloogilised vahendid, sondid, troakaarkateetrid, nõelad, süstlad, perifeersed veenikanüülid, mandräänid, infusiooni- ja transfusioonisüsteemid, skalpellid ja skalpelliterad, käepidemed, operatsioonivahendid, õmblusmaterjal, kindad, maskid, mütsid, põlled, põetus- ja hooldusvahendid, haavamaterjalid, ligniin, marli, vatt, laborivarustus, abimaterjalid (analüüsitopsid ja karbid, katted, õlid, geelid, pastad, soolad, aparatuuri abivahendid, kummitooted, verekotid, sterilisatsiooni abivahendid jms).
Rida 55 – röntgenfilmid, kontrastained, röntgeni kemikaalid.
Rida 56 – läätsed, kuuldeaparaadid, südameklapid, oksügeneraatorid, stimulaatorid, endoproteesid, hamba-plommid, hamba täitematerjalid jmt.
Rida 57 – meditsiiniline gaas, hapnik.
Rida 58 – meditsiinilise kuluinventari maksumus on määratud tervishoiuasutuse raamatupidamise sise-eeskirjas – väheväärtuslik meditsiiniline kuluinventar.
Rida 59 - ühekordsed ja väheväärtuslikud meditsiinilised vahendid (ühekordne operatsiooniriietus, mähkmed, linad, kitlid).
Rida 60 – EKG paber, sonograafiapaber, pesemis-puhastusvahendid, meditsiinitrükised, blanketid, patareid jm.

Rida 61 – Ostetud tööd ja teenused teistest asutustest (read 62+63).
Rida 62 – tervishoiuteenused väljastpoolt asutust (ostetud terviseuuringud, protseduurid, analüüsid).
Rida 63 – Ostetud mittemeditsiiniteenused
( = read 64+ … +69).
Rida 64 – õigusabi, konsultatsioonid, suhtekorraldus.
Rida 65 – ostetud raamatupidamis- ja audiitorteenus.
Rida 66 – ostetud toitlustusteenus.
Rida 67 – ostetud pesu pesemise teenus.
Rida 68 – ostetud transporditeenus, taksoteenus.


Täidavad ainult FIE-d, kellel on vähem kui 20 töötajat ja kes ei täida Tabelit 3 (Immateriaalse ja mate-riaalse põhivara liikumine):
Rida 70 – Põhivara soetusmaksumus
Rida 71 – sh meditsiiniseadmed

Rida 72 – Majanduskulud
(=read 73+74+75+77+82+88+93+94+95+96+98).
Rida 73 – Kinnistute, hoonete ja ruumide ülalpidamine: küte, vesi ja kanalisatsioon, elekter, valve ja signalisat-sioon, territooriumi korrashoid, muru niitmine, lillede istutamine, lume koristus, prügivedu, remondikulud, kind-lustusmaksed, maamaks jm.
Rida 75 – Muu inventari kasutusrent: arvuti, bürooinventar, meditsiiniaparatuur, masinad ja seadmed. Siin ei arvestata sõidukite renti.
Rida 76 – Med.aparatuuri rent.
Rida 78 – Infotöötlussüsteemi kõik füüsilised komponendid või osa neist (nt arvutid, välisseadmed). Infotehno-loogia inventari soetus ja rent.
Rida 79 – Infotöötlussüsteemi kõik programmid, protseduurid, reeglid ja nendega seotud dokumentatsioon või osa neist (märkus: tarkvara on vaimne looming, mis on sõltumatu kandjast, millele ta on salvestatud).
Rida 80 – ostetud infotehnoloogiateenused: installeerimine, konsultatsioon; muud infotehnoloogilised kulud (nt Internet).
Rida 81 – arvutustehnika hooldus ja remont.
Rida 82 – Varade ja kuluinventari hooldus ja remont ( = read 83+ … + 87).
Rida 83 – med.aparatuuri remont ja hooldus.
Rida 84 – büroomasinate, seadmete ja muu inventari remont ning hooldus.
Rida 85 – bürooinventari, ruumide kuluinventari, ruumitarvikute, mittemeditsiinilise kuluinventari soetus.
Rida 86 – haiglariietus, voodipesu, madratsid, padjad jne
Rida 87 – eririietus töösisese-eeskirja järgi (personali ameti-eririietus, nt ühekordsed kummikindad jm).
Rida 88 – asutuse transpordivahendite ülalpidamine (kütus ja määrdeained, parkimistasud, kindlustusmaksed, isikliku sõiduauto kasutamise kulud, remont, varuosad, kasutusrent, hooldus, tehnoülevaatus, registreerimi-ne).
Rida 93 – omatoitlustamine (koos toiduainete maksumuse ja transpordiga), toiduainete keemiline analüüs, toi-dunõud, kööginõud.
Rida 94 – pesu pesemiseks vajalikud kulud oma pesumaja puhul, sisaldab ka pulbrite ja loputusvahendite ku-lu. Rida 95 – töölähetuste kulu: päevaraha, reisikindlustuskulud, majutuskulud, reisikulud seadustega lubatud pii-res.
Rida 96 – peavad olema määratud tervishoiuasutuse raamatupidamise sise-eeskirjas (vastuvõtukulud, kuulu-tused, reklaamikulud, tulumaks vastuvõtukuludelt).
Rida 97 – sh tehtud rahalised annetused, kingitused, sponsorsummad koos tulumaksuga.
Rida 98 – mitmesugused kulud, sh bürookulu, sidekulu (va Internet), kantselei-, posti-, lauatelefonide, fakside, mobiiltelefonide kulud, paljundamiskulud, ajalehed, ajakirjad, raamatud, trükised ja muud lühiajalised nõu-ded.
Rida 99– sh uurimis- ja arendustööprogrammid, mis on suunatud inimeste tervise kaitsele ja parandamise-le. Hõlmab uurimis- ja arendustööd, mis on tehtud toiduhügieeni ja toitumise valdkonns ning samuti uurimis- ja arendustööd, mida tehakse meditsiinilistel eesmärkidel kasutatava kiirguse, biokeemilise muundamise, meditsiiniteabe, ravi ratsionaliseerimise ja farmakoloogia alal (sh. ravimkatsed ja laboratoo-riumiloomade kasvatamine teaduslikel eesmärkidel) ning uurimine, mis on tehtud epidemioloogia, kutse-haiguste tõkestamise ja narkomaania alal.

Rida 100 – aruandeperioodil arvestatud materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja käibevara allahindlus-summa ( = read 101+102+110).
Rida 103 – hoonete ja elumajade kulum, rajatiste ja ülekandeseadeldiste kulum.
Rida 104 – transpordivahendite kulum.
Rida 105– arvutustehnika kulum.
Rida 106 – meditsiiniseadmete, majandusinventari, mööbli, bürooinventari kulum.
Rida 107 – sellest meditsiiniseadmete kulum.
Rida 108 – sh kapitalirendilepinguga omandatud meditsiiniseadmete kulum.

Rida 111 – tasu, mida tööandja arvestab kõikidele töötajatele aruandeperioodil tehtud töö eest, kõik arvestatud töötasu liigid (s.h toetused, hüvitised, erisoodustused), mis maksustatakse sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksu-ga.
Rida 112 – aasta jooksul asutuse töötajatele makstud töötasud kokku s.t. palgad, puhkusetasud, pree-miad, lõpparved; v.a. FIE enda töötasu, sest tema töötasuks on tervishoiuteenuste osutamisest tekkiv aasta tulem (ei pea võrduma t1 v10).
Rida 113 – töötasudelt (rea 112 summalt) arvestatud sotsiaalmaks + FIE-l enda eest makstud sotsiaal-maks.
Rida 114 – töötasudelt (rea 112 summalt) arvestatud töötuskindlustusmaks (0,5 %).
Rida 115 – arvestatakse saamata puhkusepäevade ja keskmise päevatasu alusel. Seisuga 31.12.2004 üles-jäänud PUHKUSEKOHUSTUSE SUMMA KOOS SELLELT ARVESTATUD SOTSIAAL- JA TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSU-GA (33,5%); antud reale võib kirjutada ka negatiivse summa.
Rida 116 – erisoodustuste kulud koos maksudega. Erisoodustus – kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hin-natav soodustus, mida antakse seoses töö– või teenusesuhtega. Samuti tööandja poolt makstud stipendiumid ja kantud muud õppekulud, õppeajaks säilitatud töötasu jms.

Rida 117 – tervishoiuasutuse töötajate koolitus (s.h tasemekoolitus), asutuse iseseisvas struktuurüksuses kor-raldatud koolitus, koolitus välisriikides jne.

Rida 119 – immateriaalse põhivara kahjum müügist, mahakandmisest, likvideerimisest või üleandmisest.
Rida 120 – materiaalse põhivara kahjum müügist, mahakandmisest, likvideerimisest või üleandmisest.
Rida 127– kulud vara soetamisest, riigilõiv, pangaülekannete kulu, lootusetud võlad õigusaktide järgi, personali kindlustuskulud, tolliteenused, kapitalirendi sõlmimistasu, ühingute ja liitude liikmemaksude kulu, arstide vas-tuskindlustuse kulu, kahjum valuutakursside muudatustest jne.
Rida 128 – tasutud käibemaks.

Rida 130 – intressikulu (sh kapitalirendi e. kapitaliliisingu intressitulu).
Rida 131 – aktsionäridele ning osanikele makstud dividendidelt makstud, erikontole pandud raha (remon-diks, põhivara ostuks kogudes või tagavaraks; puudutab eelkõige FIE-sid), väärtpaberite müügikah-jum.

Rida 132 – ühekordsed kulud, mis ei ole seotud põhitegevusega.

Rida 133 – puhaskasum (-kahjum) – kõigi tulusummade ja kulusummade vahe
( = rida 01 - rida 49). FIE-l enda töötasu.


3. IMMATERIAALSE JA MATERIAALSE PÕHIVARA LIIKUMINE — summad märgitakse kroonides.

(FIE-d, kellel on vähem kui 20 töötajat ei pea täitma seda tabelit).

Veerud 1, 7 – koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevõt-mist võimaldavatest väljaminekutest (kohaleveo, paigaldamise ettevalmistuse, paigaldamise, käikulaskmi-ne ja projekteerimise väljaminekud).
Veerg 2 – aruandeaastal ostetud materiaalne põhivara (ka mitterahaliste sissemaksete, näiteks aktsiate eest), mis võeti esmakordselt kasutusele Eestis, s.t. selles veerus kajastatakse ka põhivara, mis on varem olnud kasutusel teistes riikides.
Veerg 3 – ostetud, varem Eestis kasutusel olnud põhivara, põhivara üleshindluse summa, põhivara väär-tuse tõus kapitaalremondi või renoveerimise tulemusena, põhivara ümberstruktureerimine (näiteks kui aasta algul oli põhivara klassifitseeritud kui transpordivahend ja aasta lõpul klassifitseeriti ümber masinate ja seadmete alla, siis näidatakse sissetulek rea "masinad, seadmed ja inventar" veerus 3 "muud" ja välja-minek rea "transpordivahendid" veerus 6 "muud").
Veerg 4 – aruandeaastal müüdud materiaalne põhivara (ka mitterahaliste sissemaksete, näiteks aktsiate eest) soetusmaksumuses.
Veerg 5 – mahakandmisaktiga põhivarast väljaarvatud vara soetusmaksumuses.
Veerg 6 – põhivara allahindluse summa, põhivara ümberstruktureerimine (näiteks kui aasta algul oli põhi-vara klassifitseeritud kui transpordivahend ja aasta jooksul klassifitseeriti ümber masinate ja seadmete alla, siis näidatakse sissetulek rea "masinad, seadmed ja inventar" veerus 3 "muud" ja väljaminek rea "transpordivahendid" veerus 6 "muud").
Veerg 8 – soetusmaksumus aasta lõpul miinus akumuleeritud kulum.
Veerg 9 – veerus "Väljaminek: müük" näidata müüdud põhivara müügihinnas ilma käibemaksuta.



Rida 01 – immateriaalne põhivara kajastatakse jääkmaksumuses.
Rida 03 – Hoone — maapinnaga püsikindlalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumidega ehitis.
Rajatis — maapinnaga püsikindlalt ühendatud ehitis, mis ei ole hoone (nt transpordirajatised, toru-juhtmed, side- ja elektriliinid).
Rida 04 – Maa soetusmaksumus aasta lõpul peab võrduma jääkmaksumusega (veerg 7 = veerg 8). Siin näidatakse ka maa kasutusõigus, samuti kulutused maaparandusele ja maakorraldusele.
Rida 05 – kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt (maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.
Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse või õiglase väärtuse meetodil.
Lisainfo. EV Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud” (RTL 2003, 10, 117).
Rida 09 – siin näidatakse ka koos riistvaraga soetatud tarkvara.

Rida 12 – Kapitalirent on rendileping, mille puhul kõik materiaalse vara omandiõigusega seotud riskid ja tulud kanduvad olulises osas üle rentnikule. Kapitalirendi puhul omandab rentnik rendimaksete eest õigu-se materiaalse vara kasutamiseks lepinguga kindlaksmääratud aja jooksul.
Kapitalirendi puhul näitab rentnik liisinguobjekti koguväärtuse ilma intressita (summa, millega põhivara arvele võetakse, k.a väljaostumaksete maksmata summa). Väärtust tuleb hakata näitama sellest päevast, kui kaup on tarnitud rentnikule.
Kapitalirendilepingutega omandatud meditsiiniseadmete koguväärtus näidatakse real 12 ainult üks kord kogu rentimise aja jooksul. Järgmisel aastal näidatakse eelmisel aastal kapitalirendilepingutega omanda-tud meditsiiniseadmete koguväärtus real 11.

Järgnevad nummerdatud punktid juhendavad kapitalirendi kohta käiva rea 12 veergude täitmist:

1. Ei täida, kuna aasta algul pole kapitalirendilepingutega omandatud meditsiiniseadmetel soe-tusmaksumust.
2. Aruandeaastal kapitalirendilepingutega omandatud uute meditsiiniseadmete koguväär-tus.
3. Aruandeaastal kapitalirendilepingutega omandatud, varem kusagil mujal kasutuses olnud meditsiiniseadmete (n.ö. kasutatud seadmete kapitalirent) koguväärtus.
4. Aruandeaastal kapitalirendilepingutega omandatud samal aastal müüdud seadmed, arvesta-tuna soetusmaksumuses.
5. Aruandeaastal kapitalirendilepingutega omandatud meditsiiniseadmetest samal aastal ma-hakantud seadmed (näit. hävimise korral), arvestatuna soetusmaksumuses.
6. Aruandeaastal kapitalirendilepingutega omandatud meditsiiniseadmete allahindluste sum-ma.
7. = 2. + 3. - 4. - 5. - 6.
8. = 7. – t.2.2, rida 108.
9. Veerus 4 näidatud müüdud meditsiiniseadmete müügihind ilma käibemaksuta.
SA-del ja AS-del palume kapitalirendilepingutega omandatud meditsiiniseadmete puhul rea 12 täitmisel arvestada, et soovime sellel real näha kap.rendiga omandatud med.seadmeid vaid esime-sel soetusaastal, mistõttu tuleb nende soetusmaksumus teise bilansiaasta alguses kanda juba rea-le 11 (med.seadmed) ka siis, kui nende eest kapitalirendi maksmine veel lõppenud pole.


Rida 13 – oma tarbeks ehitatavatele, pooleliolevatele objektidele tegelikult tehtud väljaminekud.
Rida 14 – materiaalse põhivara eest hankijatele tehtud ettemaksed (k.a ehitusettevõttele tehtud ettemak-sed).



4. PERSONAALARVUTITE KASUTAMINE

Töötajate jaotamisel ametirühmadesse kasutatakse tabeli 1 pearühmadesse jaotamise põhimõtteid.

Veerg 2 – näidatakse nende töötajate arv, kes regulaarselt kasutas oma töös personaalarvutit (vähemalt üks kord nädalas), kusjuures pole oluline, kas arvuti oli ainult ühe töötaja kasutuses või kasutasid seda mitu töötajat.
Veerg 3 – näidatakse veerust 2 nende töötajate arv, kes kasutas vähemalt korra nädalas internetti (info hankimiseks, andmete edastamiseks jne).

Rida 34 – asutuses kasutusel olevate personaalarvutite arv aruandeperioodi lõpul sõltumata omandivor-mist (asutusele kuuluvad, liisitud, laenatud jne).
Rida 35 – reast 34 internetiga ühendatud personaalarvutite arv. Internetiühenduse puhul arvestatakse kõiki ühendusviise – sissehelistamine, püsiühendus telefoniliini või kaabel-TV kaudu, traadita internet jne.

Rida 36 – märgitakse Interneti ühenduse liik:

Modem — arvutit telefoniliiniga ühendav seade, mis saatja poolel muudab arvuti saadetud digitaalsignaa-lid tavalises telefoniliinis edastatavateks helisignaalideks ja vastuvõtja poolel muudab need helisignaalid uuesti digitaalseks.
ISDN ( Integrated Services Digital Network) — ühendab ühel kandjal kõne- ja digitaalvõrguteenuseid nii, et klientidele saab pakkuda ühe “traadi” kaudu digitaalseid andmesideteenuseid ja kõneühendusi.
xDSL ( Digital Subscriber Line) — versioonide perekond, mis toetab andmekiirust 128 Kbps kuni 53 Mbps sõltuvalt abonendi ja telefoni-keskjaama vahelisest kaugusest.
ADSL ( Asymmetric Digital Subscriber Line) — asümmeetriline digitaalne abonendiliin. Internetiga kontak-teerumise vahend, mis suhtleb otse Internetiteenuseandjaga. Kasutab tavalisi telefoniliine. Kiirus 1,6 kuni 6 Mbps, kui info liigub serveri poolt kasutaja poole. Kui info liigub vastupidises suunas, on
maksimaalne kiirus 64 Kbps ehk poole väiksem ISDN kiirusest.
SDSL ( Symmetric Digital Subscriber Line) — sümmeetriline digitaalne abonendiliin, mis edastab andmeid kiirusega kuni 1,5 Mbps.

Rida 37 – Märgitakse asutuste veebilehekülje olemasolu:
Veebileht — veebis (WWW) asuv dokument. Veebilehtede loomiseks kasutatakse HTML märgistuskeelt, mis määrab kindlaks veebilehe sisu (kujutised, tekst, hüpertekst, video- ja audiofailid) ja kujunduse.